Telekat vaatasime ka

Kuna õhtul läks vara pimedaks ja internet ei toiminud ja raamatut ka ei viitsinud kogu see aeg lugeda, vaatasime vahepeal telekat. Seal oli mitusada programmi. Palju oli vägivalda, väga emotsionaalseid draamasid. No nagu nõuka ajal meie ka oma kinodes India filme nägime :). Oli ka vaimsete õpetajate jutustustest ülekandeid, ühe joogakanali leidsime ka. Jalkat oli ka ja igasugust loodusfilme. Millegipärast oli eriti tunda, kuidas reklaamid, mida näidatakse, tekitavad ininmstes mingeid totakaid vajadusi ja kuidas inimene tahetakse panna tarbima. Eestis ma vist neid reklaamikanaleid eriti ei satu vaatama ja kui Indias neid vaatasin, siis tuli see tunne eriti teravalt esile. Ikka need šampoonid ja autod ja kortsudevastased kreemid.... Kahjuks ei leidnud ühtki kohalikku inglise keelset kanalit. Üks asi oli küll lahe. Siin reklaamitakse seda "Teeme ära" kampaania sõnumit, et maa tuleb puhtana hoida. Mingi nende suurem juht rääkis miskit sel teemal ja siis olid sellised klipid, kus keegi viskas miskit maha ja siis kaaskodanikud vaatasid talle häbistavalt otsa. Üks klipp oli selline, kus üks mees oma põit tühjendas tee ääres (uhh, päris elus on seda siin niii palju, et ma olen kusevate meeste suhtes juba täiesti resistente :P) ja siis astus liinibussi ja siis kõik teised reisijad teda nii vaatasid, et mehel hakkas häbi :) Aga tundus, et mõni prügikast oli Delhi tänavatel rohkem kui eelmise reisi ajal :)

Millal vahetatakse Indias hotellis voodipesu?

Siis, kui see juba nii ära kulund on, et oleks vaja välja vahetada. Kui me oleme tavaliselt hotellides harjunud, et iga klient saab uue puhta voodipesu, siis Indias on palju ökom mõtlemine. Ma kogesin nii sellel kui eelmisel reisil paljudes hotellides voodeid, kus ma nägin, millise juuksevärviga ja kui pikkade juustega inimene oli enne mind maganud. Ja muudki tunnusmärgid, mille järgi tuvatada, et sa ei oleks seal linade vahel esimene. Esmalt olin sellest kõigest šokis, aga pärast sain aru, et tuuleveskitega ei ole mõtet võidelda. Seepärast peabki Indias alati oma magamiskotiga hotelli minema. Nii nagu meie alati oleme teinud :)

T"na joudsime tagasi kolme p;evaselt reisilt Badrinathi. Sinna oli Rishikeshist umbes 300 km, aga soit kestis 11 tundi. Tee oli v;ga kurviline ja kogu aeg oli m'gedes s]it. Tellisime auto yhest firmast, kes selliseid reise korraldab. Kahtlesime algul, et kas minna, aga otsustasime ikka "ra k"ia. Badrinath on yks hindude pyhast palver"nnaku kohast Himaalaja s"gavuses st k"rgel m"gedes. Ligi 3200 m vist oli. Tee oli huvitav aga karm. 2012 olid sealkandis yleujutused ja palju teed oli "ra uhutud. Isegi m]ned eltrijaama tammid olid "ra uhutud. Inimesid ehitasid neid uuesti. Palju oli naisi ka t""l. M]nel oli isegi v"ike laps r'tikuga selga seotud ja siis vedasid kruusa ja kive. Enne Badrinathi oli eriti halb tee. KOhati oli yks soidurada"ra kadunud varingute tottu. Aga autojuhid soitseid seal imerahulikut. Badrinathis oli kylm. Paeval on OK, aga ooseks l'heb kylmaks. Ja siis see jama ka, et seal ei olnud elektrit. Natuke generaatoritest sai, aga kui hommikul tahtsime sooja vett teha spiraaliga, ei saanudki. Tempel oli seal kyll 'ge, aga ikkagi ma tunnen, et se hinduismi v'rk ei ole minule. Ei haaku. Ei tunne pyhalikku tunnet. Kigi ma suhtun lugupidavalt erinevatesse jumalatesse ja uskumistesse, aga mu hinge see hinduism ei puuduta. Ega ma ju muidugi v"ga palju sellest ei tea ka. Tagasitulles tulime ka Yoshinati pyhast kohast l"bi. Seal oli muu hulgas yks vana pyha puu mis olevat 2500 aastat vana. See oli kyll "ge. Liiklus on aga siin t[esti hullumeelne. Ka neis v"ikestes linnakestes ja m"gedes tekivad ummikud. Vahepeal ei mahtunudki yks sojavaeauto ja buss yksteisest mooda. Vahepeal keras meie auto jut ka oma peegli kinni, et teistest autodest mooda saaks. Pyhap"eva ohtul k"isime aga yhel kontserdil. Korraldati yhes joogakoolis nimega OM SHANTI OM. Lahe oli. SEline v"elaulude ja folgi ja jumalalulude mix. Ja vahepeal oli tunne, et kui lauluga pihta hakkasid, ega nad eriti ei teadnud, kuhu lopuks v'lja jouavad. Votsid asja vabalt :). Homme plaanime minna Vashista Guha juurde (see on yhe pyhamehe meiatsioni koobas iidsetest aegadest). Ja seal l"hedal on siis ka Jeesuse mediatatsiooni koobas. Eks n"is.

Täna oli taas tundekyllane päev. Hommikul biitlite ashramis, peale lounat Gangeses ujumas ja õhtul kohalike muusikute kontsert. Muideks, ma olen läbi telefoni juba kaks korda siia pika jutu kirjutanud ja siis kaob see Wifi ära :@. Olen päris pahane. Kui kindlama interneti yhenduse saan, muljetan rohkem :-) Aga homme sõidame kolmeks päevaks Rishikesist ära. Läheme Batrinatht emplisse. Hindude palverännaku koht. Umbes 230 km. Loodesse Taas mägedes. Tellisime Blue Hills firmalt auto koos juhiga. Yks päev sõidame sinna, siis yks päev oleme kohal ja kolmandal sõidame Rishikeshi tagasi. Seal ei pruugi netti ja telefon toimida. Taas yle3000 m kõrgusele,

No nyyd olen yhes interneti punktis, et veidikene ka blogitada. L;bi telefoni on see suht voimatu. Koik, mis me eelnevalt l@bi rlasime, kirjutan ehk hiljem siia ymber. Siis on ka endal mitme aasta p@rast hea lugeda. T@na oli siis teine p:ev Rishikeshis. Nyyd hakkame juba veidikene harjuma. Eile, kui siia saabusime, siis tundus kyll, et ma ei saa m?hkugi aru, mis siin toimub ja kus ma olen.
 
Oleme ainult siinpool Gangese kaldal, kus see pohiline ashramite ja joogatamise elu k@ib. Teisele poole ei ole vist motet minna, nagu ma neti kaudu lugenud olen. Et seal on ainult kaubandus. Siin on ka yks suur turukaubandus tegelikult. Gangese kallas on t@is kauplejaid ja kerjuseid ja pyhamehi ja turiste ja lehmi ja ahve.... jne. On ka ghatid, ehk sellised kohad, kus kuni joe kaldani on kallas ilusasti vaba ja seal toimub siis kas mingi hinduistlik riitus voi k;ivad inimesed ujumas. Ma k@isin ka eile jalgupidi Gangeses. T@itsa v@rskendav oli. Vaatasin, et mones kohas ujusid naised ka. Ma arvan, et k@in ise ka yksp@rv @ra.Aga siin ei k@ida ju ujukatega, ma pean mingid riided vaatama, mis kiiresti @ra kuivavad. Naised k@ivad riietega :). T@na oli meil plaan Beatlite ashram yles otsida. See peaks olema yks vana maha j@rtud jadzunglisse kasvanud koht. Kohalikud ei tea biitlitest ega selle koha t@htsusest muule maailmale vist eriti midagi. Yhtki silti ka kuskil ei ole ja kysida saab ainult valgete k@est, kes siin pikemalt peatunud :). Neti kaudu otsisime ka. No votsime siis omast arust oige suuna ja kui yht valget naist teel n@gime, kes tundus siin kauem olnud olevat, siis ta kinnitas, et oleme oigel teel: "lihtsalt minge ja minge ja siis minge". Nii me tegimegi, aga ashramit meie teele ei ilmunud ja vastutulevad kohalikud ei teadnu ka miskit sellest. Motlesin siis, et usaldame oma intuitsiooni ja keerasime hoopis teelt kprvale dzunglisse. Seal oli ka monus ronida mo:o:da m@eklge ja v@ikesel rajal. Oitsevad banaanipuud ja lindude h@@litsused. Suured @mblikuvorgus ja suured @mblikud (no mitte niiv@ga aga ikkagi :)) . Nali aga selles, et olin hommikul oma ilusa punase seeliku selga pannud ja huuled roosaks v@rvinud ja lohna ka peale piserdanud. Niimoodi ma siis kaunitarina seal dzunglis matkasin :P.

Ahjaa, hommikul k@isin ka jooga trennis. Kuna Rishkiesh on maailma joogapealinn, siis tuli see ju @ra proovida. Meie hotelli juures oli kaka valikut: kas Hatha+Ijengar edasijoudnutele voi "Pure yoga" (ma ei tea, mis see on) algajatele. Ytlesin neile, et ega ma mingi algaja ei ole kyll. Aga nad hoiatasid selle edasijoudnute tunni eest. et kes seal korra k@inud, see enam tagasi ei l@he :). Votsin siis selle algajate trenni. Uhh. See oli ikka p@ris karm. See painutamine ja venitamine jne. Sain aru, et tegelikult olen ikka ainult mingi pyhap@rvajoogataja, mitte eriti tosiseltvoetav :). No tore on, siis on aregburuumi. Tegelikult peaks iga p@ev ikkagi sellega tegelema, mitte ainult korra n@dalas.

Ja siis otsustasime Matiga Ayurveda massaazi ka @ra proovida. Arvasin, et ehk lodvestab mu ylepainutatud luid ja lihaseid. Aga kus sa sellega. Masso:o:r mudis ja tampis mind veel omakorda l@bi. Uhh. Saab n@ha, kas homme olen sinine :).

Ja see tore kogemius ka, et t@na koksis mind yks lehm oma sarvedega kui ma talle teele ette j@in. Ei, mitte kovasti, andis ainult m@rku, et @rgu ma munegu tema tee peal ees, tal vaja oma asja ajada :). Ja siis p@rastpoole jooksime veel veidi yhe pulli eest @ra. Ta hakkas yhe hindu vastu oma sarvevahet sygama. ja kui ta meie poole vaatas, siis panime igaks juhuks plagama. Aga pyhad loomad vajavad hoolt ja armastust. Koik oma baanaanikoored toome neile, mitte ei viska prygikasti. Nad so:o:vad need hea meelega @ra, need on ilma kemikaalideta kasvatatud.

Muideks, mis te aravate, kas oskate klaviatuuril kirjutada, kui neljandik t@htedest on @ra kulunud? Ma arvan, et oskate. Mul siin on praegu selline olukord ja esmalt ma ehmatasin @ra, aga siis hakkasid k@ed automaatselt oigeid t@hti klobistama. Uskumatu, kui keham@lus see klaviatuur  juba on :)

Seitse päeva on viimastest postitusest möödas. Kahjuks ei ole seekord nii hea neti yhendus olnud kui eelmise India reisi ajal. Mägedes saime tunda kõrgmaestiku haigust ja nägime palju huvitavaid kloostreid ja inimesi. Kui täna siia Rishikeshi jõudsime sain äratundmise, et mulle sobib rohkem budistlik kultuur kui hinduistlik. Eks näis . Aga läbi telefoni siia postitada on väga väga halb. Pean tänavalt mingi arvuti ja netiyhenduse leidma. No kui muu elu kõrvalt aega jääb ;-). Seniks saate FB pilte vaadata :-)

Tuttav lõhn

2. nov hommikul jõudsime Delhisse. Nagu lennujaama hoonest välja astusin, kohe tundsin tuttavaid lõhnu, kohe meenus eelmine India reis 2010. aastal. Kuna Mati oli broneerinud hotelli suhteliselt lennujaama lähedale ei tahtnud ligi tulnud taksojuhid meid oma klientideks võtta või küsisid hiigelsuure summa sell 5 km sõidu eest. Aga õnneks on Indias olemas pre-paid taxi. Kui "ärikad" taksojuhid küsisid selle lyhikese maa eest isegi 800 RUP, siis "ametlik" takso vaid 250. Aga ikkagi tahtsid need esimesed kohalikud meid siin kohe röövima hakata. Meie seljakottide taksopagasisse tõstmise eest küsisid kohe 100 raha :P.

Hotell oli Aeroport City. Nimi kõlas palju uhkemalt, kui hotell ja selle ümbrus tegelikult välja paistsid. Aga pole hullu, selle ühe öö elame siin aknata toas üle. Soe vesi ja isegi vetsu paber oli olemas! Kui olime hotelli jõudes paar tundi magamata ööd järgi maganud, läksime linna peale. Meie hotelli ligidal oli ekspress metroo peatus. 60 rahase piletiga sai enam-vähem Delhi kesklinna. Kesklinna peatus oli mingi raudteejaama lähedal ja kuna rongiga sõidab igasugust kontingenti, oli siin ka tõesti oigasugust huvitavat rahvast näha. Läksime raduteejaamast kesklinna piirkonda jalgis, kuna eeldasime, et see ei ole kaugel. Rikšamehi oli muidugi ka oma sõitu pakkumas, aga me keeldusime. Kahjuks ei andnud neile tööd :(. Neid oli siin tegelikult palju.

Rikšamees lõunauinakut tegemas. Mõnus lõõgastuda küll, aga kahjuks kõht vajab täitmist ja kui kliente ei ole, siis ei tule ka raha :( Tee ääres nägime tegelikult päris palju viletsust ja vaesust, mis siin suurlinna kõrvaltänavatelt vastu vaatab. Käia ja näha ka seda, mis turistidele mõeldud klantšpiltide taga tegelikult nägemata jääb. Kuidas nii palju inimesi tegelikult vaesuses ja viletsuses elavad. Delhis sattusime ühe ringi peale, mis oli keskkpargi ümber ja mida ääristasid erinevad poed. Paljud neist sarnased mujal maailmas suurlinnas olevate firmade poodidega. Hinnad ehk isegi samal tasemel kui mujal maailmas. Ei viitsinud hakata neid vaatama ja arvutama. Tänavale oli ka käsitööd ja muud kaupa laiali laotatud. Delhis nägime palju koeri, aga lehmi seal ei näinud :)- Ja koerad olid rahulikud. Ainult üks oli agressiivne . see kes omaniku kõrval rihma otsas jalutas :). Õhtul tellisime hotellis omale kanaroa tuppa. Ma tegelikult võtsin veg toiu. Uhh, jube vürtskas oli.