Kõnehinnad (1 min, mitte 1 tund!!!!) Indias EMT kodulehelt:
mobiililt Eestisse 36.58
vastuvõetav kõne 54.30
kohalikule telefonile 18.11
sõnumi saatmine 7.39
Tuesday, April 6, 2010
Ups!
Eile sain telefoni arve, mis sisaldas ka paari kõne hinda Indiast Eestisse ning vastupidi. See oli kui külm dušš. Ma ei kontrollinud enne, mis mobiiliga rääkimine seal maksab. Soovitan teil Aasiasse sõites mobiili koju jätta!
Monday, April 5, 2010
Lend ülalpool vikerkaart
Olen juba teist päeva kodus. Tasapisi toimub maharahunemine. Täna käisime isegi veel Kuremaal suusatamas (5. aprill!!!!). Aga enne tänast....
4. aprill
Hommikul hakkasime Delhis hotellist lennujaama poole sõitma. Hotellist oli tellitud takso ja hind, 450 Rp kokku lepitud. Ja siis juhtus midagi sealsele kultuurile nii omast. Meie taksosse oli organiseeritud veel yks paar, kes lennujaama pidi minema. Tore on, siis saame ju summa kahe pere peale ära jagada! Aga seda ei juthtunud. Taksotellija kysis mõlema pere käest täissumma. Siis selle teise pere mees hakkas protestima. Neil oli selleks ajaks kui meie fuajeesse jõudsime juba kibe sõnasõda. See teine oli hindude pere. Ma arvasin, et seal tehakse ainult valgetega nii. Tuleb välja, et nii käitutakse ka hindudega. Kakeldi mis kakeldi, summa jäi mõlemale perele 400 Rp. Euroopa loogika see igatahes ei ole.
Aga kojusõit oli imeilus. Taevas oli selge ja maapind 10 km kõrguselt ilusasti kõik näha. See oli super vaatepilt - lumiste tippudega mäed, vahepeal rohetavad orud, erinevad pinnavormid ja värvid, kõrbed, kuivanud järved, lumised väljad, naftamaardlate ja gaasijuhtmete võrgustiku muster, linnad ja põllumassiivid. Vahepeal sõitis ka mõni lennuk meist mööda - yks meie kõrguselt, teine meist altpoolt. Venemaa kohal nägime ka kahte hävitajat musta tossujoruga.
Ja mis selle sõidu veel eriti toredaks teeb- ma nägin taevas vikerkaart! Vaatasin vikerkaarele ylevalt alla. Kõigepealt oli vikerkaare värvisegu yhe õhukese pilve peal. Siis oli yhe pilve peal ymmargune vikerkaar, sõrmuse kujuline. See vaatepilt ise oli kogu seda kahenädalalist ettevõtmist väärt! Kuskil Moskava lähistel läks aga taevas pilve ja maapinda enam ei näinud enne kui Helsingis. Sõit kestis umbes 7 tundi.
Sellega see reis mingil määral lõppes. Tegelikult algab reis juba ammu enne lennukisse istumist ja kestab veel niikaua kui sellest saab jutustada ja mälestusi jagada- st see reis kestab veel väga pikalt edasi meie endi sees!
Muideks, ma vist loen yhel hetkel eelnevad postitused yle, parandan hooletus ja kirjavead ning lisan mõningaid fakte, mida kohe alguses ei olnud aega kirjutada. Aga ma ei tea, millal ma seda jõuan.
4. aprill
Hommikul hakkasime Delhis hotellist lennujaama poole sõitma. Hotellist oli tellitud takso ja hind, 450 Rp kokku lepitud. Ja siis juhtus midagi sealsele kultuurile nii omast. Meie taksosse oli organiseeritud veel yks paar, kes lennujaama pidi minema. Tore on, siis saame ju summa kahe pere peale ära jagada! Aga seda ei juthtunud. Taksotellija kysis mõlema pere käest täissumma. Siis selle teise pere mees hakkas protestima. Neil oli selleks ajaks kui meie fuajeesse jõudsime juba kibe sõnasõda. See teine oli hindude pere. Ma arvasin, et seal tehakse ainult valgetega nii. Tuleb välja, et nii käitutakse ka hindudega. Kakeldi mis kakeldi, summa jäi mõlemale perele 400 Rp. Euroopa loogika see igatahes ei ole.
Aga kojusõit oli imeilus. Taevas oli selge ja maapind 10 km kõrguselt ilusasti kõik näha. See oli super vaatepilt - lumiste tippudega mäed, vahepeal rohetavad orud, erinevad pinnavormid ja värvid, kõrbed, kuivanud järved, lumised väljad, naftamaardlate ja gaasijuhtmete võrgustiku muster, linnad ja põllumassiivid. Vahepeal sõitis ka mõni lennuk meist mööda - yks meie kõrguselt, teine meist altpoolt. Venemaa kohal nägime ka kahte hävitajat musta tossujoruga.
Ja mis selle sõidu veel eriti toredaks teeb- ma nägin taevas vikerkaart! Vaatasin vikerkaarele ylevalt alla. Kõigepealt oli vikerkaare värvisegu yhe õhukese pilve peal. Siis oli yhe pilve peal ymmargune vikerkaar, sõrmuse kujuline. See vaatepilt ise oli kogu seda kahenädalalist ettevõtmist väärt! Kuskil Moskava lähistel läks aga taevas pilve ja maapinda enam ei näinud enne kui Helsingis. Sõit kestis umbes 7 tundi.
Sellega see reis mingil määral lõppes. Tegelikult algab reis juba ammu enne lennukisse istumist ja kestab veel niikaua kui sellest saab jutustada ja mälestusi jagada- st see reis kestab veel väga pikalt edasi meie endi sees!
Muideks, ma vist loen yhel hetkel eelnevad postitused yle, parandan hooletus ja kirjavead ning lisan mõningaid fakte, mida kohe alguses ei olnud aega kirjutada. Aga ma ei tea, millal ma seda jõuan.
Saturday, April 3, 2010
1 p2ev koduni!
3. aprill
J6udsime hommikul Delhisse. Kui l2bi Delhi s6itsime, siis yks rikshamees lehvitas meile. Ma ytlesin seda Matile ja ta arvas, et kui peatus tuleb, on ta kohe meil kallal. Ja uskumatu, see oligi nii, ta j2litas meie bussi kogu Delhi s6idu ajal ja kui bussist maha astusime, oli kohe meil kallal. Kuigi Lorainne 6petas meid, et kuhu me peame Delhisse minekul kohe p66rama, ja minem ja et rikshat ei ole vaja, olime ikkagi j2lle l6ksus. See buss ei peatunud vist p2ris selle koha peal, kus Lorainne ytles ja me ei osanud kuhugi minna. Rikshamees t6stis me kotid rikshasse ja ytles et viib meid heasse hotelli. Aga enne pidi veel myyri 22res pissil 2ra k2ima! Nojah, selle j2litamise ajal ei olnud ju aega selle t2htsa asja peale m6elda.
Oleme nyyd Le Heritage hotellis. Ypris vana ja kulunud, aga suht puhas ja rahulik. Yritasime korra ka Delhi linna peale tshillima minna, aga siin on jube! J6udime mingile kauba t2navale kus myydi igasugust tr2ni ja kus oli palju rahvast ja jube kuum. Palun 2rge kysige mu k2est, mis Indias yks v6i teine asi maksab. Ma vihkan siinset shoppamist ja hindu ei uurinud! Vaatasime ka metroosse sisse. Peale Moskva syndmusi ei tahakski suurlinna metrood eriti kasutada. Metroosse saab sisse l2bi turva v2rava ja kotid tuleb ka turvalindilt l2bi lasta nii nagu lennujaamas!
Tulime tshillimiselt kiiresti oma hotelli tagasi ja hakkame homme hommikut ja lennuki peale minekut otama.
J6udsime hommikul Delhisse. Kui l2bi Delhi s6itsime, siis yks rikshamees lehvitas meile. Ma ytlesin seda Matile ja ta arvas, et kui peatus tuleb, on ta kohe meil kallal. Ja uskumatu, see oligi nii, ta j2litas meie bussi kogu Delhi s6idu ajal ja kui bussist maha astusime, oli kohe meil kallal. Kuigi Lorainne 6petas meid, et kuhu me peame Delhisse minekul kohe p66rama, ja minem ja et rikshat ei ole vaja, olime ikkagi j2lle l6ksus. See buss ei peatunud vist p2ris selle koha peal, kus Lorainne ytles ja me ei osanud kuhugi minna. Rikshamees t6stis me kotid rikshasse ja ytles et viib meid heasse hotelli. Aga enne pidi veel myyri 22res pissil 2ra k2ima! Nojah, selle j2litamise ajal ei olnud ju aega selle t2htsa asja peale m6elda.
Oleme nyyd Le Heritage hotellis. Ypris vana ja kulunud, aga suht puhas ja rahulik. Yritasime korra ka Delhi linna peale tshillima minna, aga siin on jube! J6udime mingile kauba t2navale kus myydi igasugust tr2ni ja kus oli palju rahvast ja jube kuum. Palun 2rge kysige mu k2est, mis Indias yks v6i teine asi maksab. Ma vihkan siinset shoppamist ja hindu ei uurinud! Vaatasime ka metroosse sisse. Peale Moskva syndmusi ei tahakski suurlinna metrood eriti kasutada. Metroosse saab sisse l2bi turva v2rava ja kotid tuleb ka turvalindilt l2bi lasta nii nagu lennujaamas!
Tulime tshillimiselt kiiresti oma hotelli tagasi ja hakkame homme hommikut ja lennuki peale minekut otama.
Kyla pilvepiiril
2. aprill
Enne Delhi poole tagasis6itu tegime yhe automatka yhe kose ja kyla juures k6rgel m2e otsas. Selle kose ja kyla nimi oli vist Jahni. Selle kanadalanna nimi, kellega me esimesel siiatuleku 6htul tuttavaks saime oli Lorainne ja tema kohalik mees Shyam. Shyam organiseeris meile yhe auto, millega sinna kose juurde s6ita saime. Autojuht oli ka huvitav mees. Kui yhe vana templi juurde j6udsime, ja seda vaatamas k2isime, ytles ta, et on selle temlpli preester. Et tema vanaisa oli preester, tema isa, nyyd on tema ja tulevikus tema poeg ja siis pojapoeg. J2relikult selline p2randamise amet. See autojuht ise oli suht noor mees (kuigi k6rva juures oli juba halli v2rvi juukseid m2rgata), sportlik ja kena. H2sti hea suhtleja ja tundis ja tervitas ja r22kis k6ikide inimestega, kellest m66da s6itsime. Nimi oli Pyare. Autot juhtis ka h2sti - ei kihutanud sellel jubedal kurvidega m2giteel vaid v6ttis asja rahulikult. Aga see jumalamehe t66 oli tal ainult ajutiselt. Muidu ta tegeleb veel 6unapuude kasvatamisega, k66givilja 2riga, m2gimatkade organiseerimisega jne. Ta viis meid yhte t6eliselt vanasse kylla, kus elasid yhed tema naise sugulased. Seal v6eti meid ka v2ga s6bralikult vastu. Kutsuti majja sisse, pakuti teed, odra viina ja 6lut. See odra viin oli selline, et alguses ei saanud maitsest aru, oli selline mahe, paar sekundit peale joomist aga oli aru saada, et tegu alkoholiga. See oli seal kylas ise tehtud, p6him6tteliselt samakas. Meie autojht j6i yhe 6lu ja ytles, et tema muud ei joo. Ma veidi muretsesin, et kui ta 6lut joob ja me peame ju veel sellel kitsal kurvilisel teel temaga s6itma. Ta yles, et kunagi ta j6i v2ga palju ja nyydseks on pere soovil selle maha j2tnud (Ehheee- jumalamees!!!). Olen juba harjunud, et kui keegi kuskil meie heaks midagi teeb, siis tuleb selle eest maksta. Aga see pere ei v6tnudki meie k2est tee ja viina raha. Olime neile kui kylalised. See tekitas hea tunde, et keegi suudab ja tahab meis n2ha ka muud kui valgenahalist iseliikuvat rahakotti. Kutsuti hoopis enda juurde pikemaks ajaks elama. See oleks tore! Mul juba fantaasia t66tab, kuida ma seal kuu aega elan ja nendega koos igap2evast t66d saan teha... See oleks lahe!
Kose juures oli ka ilus. See nyyd p2ris Niagaara kosk ei olnud, aga seeline v2ike armas ojake voolas m2est alla. Ja peale seda saime ka t6eliselt kohalikku l6unas''''ki syya. No pean siiski t6dema, et minu jaoks on see liiga vyrtsikas. Mati s6i kyll k6ik 2ra. Magustoiduks oli mingi serbeti moodi asi. Aga oli tunda veidi piima (?) maitset, isetehtud ikkagi!
Kose juurest s6itsime veel k6rgemale, kus oli yhe pere suvekodu, kes seal yleval k6rgel 6unapuid kasvatab ja talveks alla kylla kolib. See 6unapuude kasvatamine on seal mingi uus suundumus. Paarkymmend aastat tagasi kasvatati selle asemel riisi, aga nyyd on 6unakasvatus tasuvaks muutunud ja k6ik kasvatavad neid. Jumalamees Pyare kutsus meid ka paari aasta p2rast tagasi, et siis yks n2dalane jalgsimatk m2gedes teha.
Meie maja pererahvas, Meera ja Papuga oli ka hyvastij2tt h2sti soe. Nemad kustusid ka meid tagasi ja k2skisid j2rgmisel korral ka lapsed kaasa v6tta. Lorainne ja Shyam kinkisid meile yhe ilusa kivi. Nad n2gid, et me nendega koos jalutades kohalikke kive imetlesime ja Lorainne ytles, et temal on ka see kivide haigus. Et igalt poolt toob kive kaasa. Lorainne oli yks kummaline naine. Ta oli juba pparkymmewnd aastat m66da maailma ringi r2nnanud. Oli elanud Jamaikal, Tais jne. Ta ytles, et kogu tema pere on hoopis teistsugune - materiaalsetele v22rtustele ja karj22rile orieneeritud. Nende elamine olevat viimase peal moodne ja uhke. Lorainne oli veidi mures, et kui nad talle Indiasse tema uude kodusse kylla tulevad, kus k66gis on ainult yks lihtne laud ja tool ja ahi, siis saavad vist v2ga suure shoki. Ta lubas neile enne pilte saata, et nad oma vaimu selleks k6igeks valmis seaksid.
6htul kell 5 hakaksime semisleeper (pool-magamise) bussiga Delhi poole s6itma. Lorainne, Shyam ja Pyare panid meid bussile ja lehvitasid. Mul tuli ausalt 6eldes pisar silma. See nende hoolivus ja sydamlikkus ja abivalmidus oli tegelikult yks uus tunne seoses Indiaga.
Semisleeper buss on selline, kus saab jalatoe yles t6sta, seljatoe ypriski palju alla lasata. See buss s6itis terve 66, ligi 14 tundi. Kaks s66mise ja pissimise peatust oli ka sellel ajal. P2ris m6nus buss oli ja huvitav, et sel korral ei l2inud mu syda yldse pahaks. S6itsime pimedas ja ma muidugi ei n2inud, missugused kuristikud tee k6rval haigutavad. Aga ma m2letasin seda p2evasest siias6idust.
Enne Delhi poole tagasis6itu tegime yhe automatka yhe kose ja kyla juures k6rgel m2e otsas. Selle kose ja kyla nimi oli vist Jahni. Selle kanadalanna nimi, kellega me esimesel siiatuleku 6htul tuttavaks saime oli Lorainne ja tema kohalik mees Shyam. Shyam organiseeris meile yhe auto, millega sinna kose juurde s6ita saime. Autojuht oli ka huvitav mees. Kui yhe vana templi juurde j6udsime, ja seda vaatamas k2isime, ytles ta, et on selle temlpli preester. Et tema vanaisa oli preester, tema isa, nyyd on tema ja tulevikus tema poeg ja siis pojapoeg. J2relikult selline p2randamise amet. See autojuht ise oli suht noor mees (kuigi k6rva juures oli juba halli v2rvi juukseid m2rgata), sportlik ja kena. H2sti hea suhtleja ja tundis ja tervitas ja r22kis k6ikide inimestega, kellest m66da s6itsime. Nimi oli Pyare. Autot juhtis ka h2sti - ei kihutanud sellel jubedal kurvidega m2giteel vaid v6ttis asja rahulikult. Aga see jumalamehe t66 oli tal ainult ajutiselt. Muidu ta tegeleb veel 6unapuude kasvatamisega, k66givilja 2riga, m2gimatkade organiseerimisega jne. Ta viis meid yhte t6eliselt vanasse kylla, kus elasid yhed tema naise sugulased. Seal v6eti meid ka v2ga s6bralikult vastu. Kutsuti majja sisse, pakuti teed, odra viina ja 6lut. See odra viin oli selline, et alguses ei saanud maitsest aru, oli selline mahe, paar sekundit peale joomist aga oli aru saada, et tegu alkoholiga. See oli seal kylas ise tehtud, p6him6tteliselt samakas. Meie autojht j6i yhe 6lu ja ytles, et tema muud ei joo. Ma veidi muretsesin, et kui ta 6lut joob ja me peame ju veel sellel kitsal kurvilisel teel temaga s6itma. Ta yles, et kunagi ta j6i v2ga palju ja nyydseks on pere soovil selle maha j2tnud (Ehheee- jumalamees!!!). Olen juba harjunud, et kui keegi kuskil meie heaks midagi teeb, siis tuleb selle eest maksta. Aga see pere ei v6tnudki meie k2est tee ja viina raha. Olime neile kui kylalised. See tekitas hea tunde, et keegi suudab ja tahab meis n2ha ka muud kui valgenahalist iseliikuvat rahakotti. Kutsuti hoopis enda juurde pikemaks ajaks elama. See oleks tore! Mul juba fantaasia t66tab, kuida ma seal kuu aega elan ja nendega koos igap2evast t66d saan teha... See oleks lahe!
Kose juures oli ka ilus. See nyyd p2ris Niagaara kosk ei olnud, aga seeline v2ike armas ojake voolas m2est alla. Ja peale seda saime ka t6eliselt kohalikku l6unas''''ki syya. No pean siiski t6dema, et minu jaoks on see liiga vyrtsikas. Mati s6i kyll k6ik 2ra. Magustoiduks oli mingi serbeti moodi asi. Aga oli tunda veidi piima (?) maitset, isetehtud ikkagi!
Kose juurest s6itsime veel k6rgemale, kus oli yhe pere suvekodu, kes seal yleval k6rgel 6unapuid kasvatab ja talveks alla kylla kolib. See 6unapuude kasvatamine on seal mingi uus suundumus. Paarkymmend aastat tagasi kasvatati selle asemel riisi, aga nyyd on 6unakasvatus tasuvaks muutunud ja k6ik kasvatavad neid. Jumalamees Pyare kutsus meid ka paari aasta p2rast tagasi, et siis yks n2dalane jalgsimatk m2gedes teha.
Meie maja pererahvas, Meera ja Papuga oli ka hyvastij2tt h2sti soe. Nemad kustusid ka meid tagasi ja k2skisid j2rgmisel korral ka lapsed kaasa v6tta. Lorainne ja Shyam kinkisid meile yhe ilusa kivi. Nad n2gid, et me nendega koos jalutades kohalikke kive imetlesime ja Lorainne ytles, et temal on ka see kivide haigus. Et igalt poolt toob kive kaasa. Lorainne oli yks kummaline naine. Ta oli juba pparkymmewnd aastat m66da maailma ringi r2nnanud. Oli elanud Jamaikal, Tais jne. Ta ytles, et kogu tema pere on hoopis teistsugune - materiaalsetele v22rtustele ja karj22rile orieneeritud. Nende elamine olevat viimase peal moodne ja uhke. Lorainne oli veidi mures, et kui nad talle Indiasse tema uude kodusse kylla tulevad, kus k66gis on ainult yks lihtne laud ja tool ja ahi, siis saavad vist v2ga suure shoki. Ta lubas neile enne pilte saata, et nad oma vaimu selleks k6igeks valmis seaksid.
6htul kell 5 hakaksime semisleeper (pool-magamise) bussiga Delhi poole s6itma. Lorainne, Shyam ja Pyare panid meid bussile ja lehvitasid. Mul tuli ausalt 6eldes pisar silma. See nende hoolivus ja sydamlikkus ja abivalmidus oli tegelikult yks uus tunne seoses Indiaga.
Semisleeper buss on selline, kus saab jalatoe yles t6sta, seljatoe ypriski palju alla lasata. See buss s6itis terve 66, ligi 14 tundi. Kaks s66mise ja pissimise peatust oli ka sellel ajal. P2ris m6nus buss oli ja huvitav, et sel korral ei l2inud mu syda yldse pahaks. S6itsime pimedas ja ma muidugi ei n2inud, missugused kuristikud tee k6rval haigutavad. Aga ma m2letasin seda p2evasest siias6idust.
Thursday, April 1, 2010
P2ev Jumalate orus
1. aprill
Siin, Naggaris on sama hea kui Eestis! Siin 6itsevad praegu 6unapuud. Neid on siin metsikult palju. 6itsevad ka saialilled ja valge ristik. Oder on juba loonud. Samas lendavad ringi papagoid. Siin on praegu kevad. Talvel on siin ligi 30 cm lund ka maas ja lapsed vahel segi suusatavad omatehtud suuskadega.
Naggar on kuulus selle poolest, et siin elas kunagi kuulus maalikunstnik Nikolai Roerich. Kylastasime t2na tema muuseumikompleksi. See oli yks fantastiline perekond. Ka tema naine ja kaks last olid filosoofid, kuntnikud, teadlased... Yhe poja naine oli kas Tagore tytar v6i vennatytar v6i midagi sellist. See pere oli syndimus Peterburis, elanud Prantsumaal, Ameerikas, Inglismaal, teinud l2bi Asia retke ja l6puks maandusid Indias, Himaalaja jalamil Naggari kylas. Roerich uuris ida kultuuri, tiibeti ravimisv6tteid ja muud huvitavat. Ja tema maalid olid v2ga huvitavad. H2sti palju m2gedest, aga sealjuures ka igasuguste religioosete kujudega. Yks hakkas mulle eriti meedlima - suured tumedad m2ed ja keskel suur hele junaluse kuju, ka selline m2e kujuline ja all nurgas vist mingite kurjade j6ududega yhenduses olev n2gu. See maal j2ttis mulle erilise mulje.
Peale eilset vestlust Martiniga, tuli tahtmine lugeda neid raamatudi millest ta r22kis. T2na tuli tahtmine Roerichite kohta veel midagi teada saada.
K2isime t2na veel m66da kyla, otsisime erinevaid templeid. Krishna tempel asus m2gedes. Oli selline melust ja inimestes eemal keset metsa m2e otsas. Ja seal elas yks pere. Mitte temli sees, vaid templi 6ues.
Kui veel edasi kollasime, kohtusime j2lle selle kanadalanna-hindu paariga keset metsa. Nad n2itasid meile veel yht kihvti vana kyla ja n2itasid seda kohta, kuhu nad hakkavad maja ehitama. T2itsa m2e kyle peale! Kohe Roerichi muuseumi taga. Olime neile selle usalduse eest v2ga t2nulikud. Homseks organiseerivad nad meile auto, millega l2heme yhe kose juurde (8-10 km) ja seal on veel mingid pyhakohad, mida saame kylastada.
Homme 6htul kella 6 ajal hakkame lux bussiga Delhi poole s6itma. Oleme Delhis 3. aprilli hommikul, siis peame seal kusagil 66bima ja 4. apr hommilkul kell 8 v2ljub lennuk. Eestisse peaks j6udma Helsingi lennukiga 4. apr kella 17 paiku.
Siin, Naggaris on sama hea kui Eestis! Siin 6itsevad praegu 6unapuud. Neid on siin metsikult palju. 6itsevad ka saialilled ja valge ristik. Oder on juba loonud. Samas lendavad ringi papagoid. Siin on praegu kevad. Talvel on siin ligi 30 cm lund ka maas ja lapsed vahel segi suusatavad omatehtud suuskadega.
Naggar on kuulus selle poolest, et siin elas kunagi kuulus maalikunstnik Nikolai Roerich. Kylastasime t2na tema muuseumikompleksi. See oli yks fantastiline perekond. Ka tema naine ja kaks last olid filosoofid, kuntnikud, teadlased... Yhe poja naine oli kas Tagore tytar v6i vennatytar v6i midagi sellist. See pere oli syndimus Peterburis, elanud Prantsumaal, Ameerikas, Inglismaal, teinud l2bi Asia retke ja l6puks maandusid Indias, Himaalaja jalamil Naggari kylas. Roerich uuris ida kultuuri, tiibeti ravimisv6tteid ja muud huvitavat. Ja tema maalid olid v2ga huvitavad. H2sti palju m2gedest, aga sealjuures ka igasuguste religioosete kujudega. Yks hakkas mulle eriti meedlima - suured tumedad m2ed ja keskel suur hele junaluse kuju, ka selline m2e kujuline ja all nurgas vist mingite kurjade j6ududega yhenduses olev n2gu. See maal j2ttis mulle erilise mulje.
Peale eilset vestlust Martiniga, tuli tahtmine lugeda neid raamatudi millest ta r22kis. T2na tuli tahtmine Roerichite kohta veel midagi teada saada.
K2isime t2na veel m66da kyla, otsisime erinevaid templeid. Krishna tempel asus m2gedes. Oli selline melust ja inimestes eemal keset metsa m2e otsas. Ja seal elas yks pere. Mitte temli sees, vaid templi 6ues.
Kui veel edasi kollasime, kohtusime j2lle selle kanadalanna-hindu paariga keset metsa. Nad n2itasid meile veel yht kihvti vana kyla ja n2itasid seda kohta, kuhu nad hakkavad maja ehitama. T2itsa m2e kyle peale! Kohe Roerichi muuseumi taga. Olime neile selle usalduse eest v2ga t2nulikud. Homseks organiseerivad nad meile auto, millega l2heme yhe kose juurde (8-10 km) ja seal on veel mingid pyhakohad, mida saame kylastada.
Homme 6htul kella 6 ajal hakkame lux bussiga Delhi poole s6itma. Oleme Delhis 3. aprilli hommikul, siis peame seal kusagil 66bima ja 4. apr hommilkul kell 8 v2ljub lennuk. Eestisse peaks j6udma Helsingi lennukiga 4. apr kella 17 paiku.
10 tundi karuselli
31. m2rts
Hommikul kell 6 hakkasime Mc Leodist Manali poole s6itma, tegelikult v6tsime pileti 20 km enne Manalit asuvasse kylla mille nimi on Naggar. Manalis pidi olema ka tiibetlaste kogukond ja veidi McLeodi moodi ja palju rahvast. Oleksime seal l2heduses kylastanud kohta, mille nimi on Vashist. Aga otsustasime vaiksema ja rahulikuma kyla kasuks. Kui bussi l2ksime ja Mati meie seljakotte pagasiruumi panu, jalutas meie poole yks lehm. Ja kujutage ette, mitte lehma ei talutatud meist m66da, vaid Matil paluti k6rvale astuda, et lehm saaks oma teed rahulikult j2tkata.
Terve see p2ev oligi yks biussis6it. Ja see oli ypris kurnav, sest kogu tee kulges m2gedes. Ma pididn kotist kilekoti v2lja otsima ja seda l2ks ka vaja. 6nneks ei olnud ma hommikul midagi s66nud. Jube paha oli olla. Tuli meelde esimese lapse synnitus, kui valud nii suureks l2ksid, et ma palusin 6de, et v6tke ta ruttu mu seest v2lja, ma enam ei kannata. Nyyd oli sama tunne- j2tke see buss seisma, ma enam ei suuda seda karuselli taluda. Aga samas teadsin, et ma pean l6puni vastu pidama. Aeg-ajalt oli ka helgemaid momente ja siis oli v6imalus kaunist loodust nautida. Kui j6udsime Kullu orgu, oli vaade eriti ilus. K6rged m2ed ja all j6gi. Muinasjutuline! Kullu orgu nimetatakse Jumalate oruks. Siin pidavad elama k6ik Jumalad ja Jumalannad, k6ik kohad pidid neid t2is olema ja keegi ei olevat suutnud neid kokku lugeda.
S6itsime kahe bussiga. Kulluni oli veidi mugavamate istmetega ja selline, nagu Eestis s6idavad, aga bussijuht oli v2ga kiire poiss, eriti m2est allas6idul. Tahtsin talle kontuktoriga isegi s6na saata, et v6tku veidi kiirust maha, ma kardn. Bussis on siin kaks t2htsat tegelast - bussijuhte, kes tegeleb ainult s6iduga ja konduktor v6i reisiaatja, kes tegeleb inimestega. K6igepealt tuleb bussi minna ja istuda ja kui buss s6itma hakkab, siis hakkab konduktor pileteid myyma. Ta oli ikka imetlusv22rse tasakaluga poiss - minul oli probleem, et kurvides istme peal pysida, tema tegeles sealjuures veel piletimyymisega. Olen saanud selgeks ka kohalikud reeglid bussipeatamiseks. Kui taha, et buss peatab, tuleb yks kord vilistada (tegelikult teeb seda konduktor, kellel on vile kaelas), kui inimene on maha l2inud ja buss v6ib edasi s6ita, annab sellest m2rku kas ukse paukumine v6i kaks vilet. Kui buss kuskil bussijaamas tagurdma hakkab, hyppab konduktor v2lja ja annab pidevate lhikeste viledega m2rku, et tagurda julgelt, ruumi veel on. Nad on sii jube osavad man66verdajad! Siiin on nii v2he ruumi liikuda ja nad p66ravad end nagu naksti ymber ja taguravad nii, et paarkymmend cm j22b k6rvalolevast bussist puudu. Fantastiliselt osavad!!!! Ja kuidas nad kitsastel t2navatel yksteisest m66duvad! Ja sealjuures olen n2inud ainult kahte plekimolkidega autot!
See teine buss oli kohalik. Sellega pidime s6itma paarkymmend km. Yhel hetkel tuli konduktor meie juurde ja ytles, et kas tahtsite Naggaris maha minna. Eelmine peatus oligi Naggar. Hyppasime siis ruttu maha ja j2ime mantee 22rde n6utult seisma. 6nneks ei olnud palju tagasi minna. Kui asulasse j6udsime, oli esmamulje kesine. Paar v2ikest putkat tee 22res ja k6ik. Kysisime siis yhe taksojuhi k2est, et kas siin m6ni hotell ka on. Ta n2itas meile k2ega suunda m2e otsa ja ytles, et seal on neid palju. Tuli v2lja, et see buss ei s6itnudki keskusest l2bi, keskus asus m2e otsas. V6tsime siis oma 11 kg seljakotid selga ja hakkasime m2est yles ronima. Nyyd ma sain aru, kui hea see oli, et talvel vastupidavus treeninguga tegelesin ja paar maratoni l2bisin Nyyd ma j6udsin end kuidagi moodi sealt m2est yles vinnata kuigi see ei olnud kerge. Kui mul seda treeningute rohket talve poleks olnud, siis vist oleksin poole m2e peal sussid pysti visanud.
MIngil hetkel kysis yks kohalik meie k2est et kas otsime hotelli. Ta ytles, et v6ib meid juhatada yhte ja kui hind oli meile vastuv6etav, asusimegi teele. Ja ikka trepid ja m2gi.... Meiega liitus ka yks naine. See oli selle kohaliku abikaasa, Kanadast p2rit muusik, kes just viiuliga Shiva templist v2lja astus. Tegelikut oli see v2ga tore kohtumine, nad olid v2ga sympaatsed inimesed ja juhatasid meid yhe toreda pere juurde. Ja lubasid meid veel aidata, kui vaja peaks minema.
Hotell ehk selline m6nus k2mpingumoodi majutus oli v2ga ilusa vaatega kohas. Mijon dollarit! 6tusoogil kohtusime teistegi selle pere juures elavatega. Yks oli Moskavst p2rit Jelena, kes oli Indias elanud juba mitu kuud. Nii l6una pool kui ka Varanasis. Ta tahtis kangesti oma viisat pikendada, aga ei saanud. Kummaline oli see, et Jelena ootas last. Ma ei kujuta ette kuidas ta siinses keskkonnas niimoodi elada sai ja kui ta tahab siin veelgi kauem olla, kuidas ta siin synnitama hakkab! Teine kylaline oli ka. Kui ma talle esmalt pilgu peale heitsin, m6tlesin, et see on Jelena mees ja et see on tegelikult Lenin! T oli t2itsa Lenini moodi! Soni oli ka selline. Tuli aga v2lja, et on Martin ja hollandlane. Martin oli palju maailmas reisinud ja tema lemmikkoht oli Hispaania. Hollandis k2ib ta ainult paar korda aastas. Ja ta oli selline maailmaparandaja-revolutsion22r. H2sti palju lugenud ja erudeeritud boheemlane, kellele l22ne elutiil ei meeldi. Ta ytles, et Hollandis v6tavad 15 % inimesi antidepressante, sest on end yle t66tanud ja yle organiseerinud. Kui ta tahab oma Hollandi s6pradega kokku saama, leiavad need oma tihedas p2vakavas ainult veidi aega, mida talle pyhendada. Hispaania s6brad leiavad iga kell teise inimese jaoks aega. Ja me r22kisime veel pikalt igasugustest maailma asjadest. Oli v2ga huvitav 6htu.
Hommikul kell 6 hakkasime Mc Leodist Manali poole s6itma, tegelikult v6tsime pileti 20 km enne Manalit asuvasse kylla mille nimi on Naggar. Manalis pidi olema ka tiibetlaste kogukond ja veidi McLeodi moodi ja palju rahvast. Oleksime seal l2heduses kylastanud kohta, mille nimi on Vashist. Aga otsustasime vaiksema ja rahulikuma kyla kasuks. Kui bussi l2ksime ja Mati meie seljakotte pagasiruumi panu, jalutas meie poole yks lehm. Ja kujutage ette, mitte lehma ei talutatud meist m66da, vaid Matil paluti k6rvale astuda, et lehm saaks oma teed rahulikult j2tkata.
Terve see p2ev oligi yks biussis6it. Ja see oli ypris kurnav, sest kogu tee kulges m2gedes. Ma pididn kotist kilekoti v2lja otsima ja seda l2ks ka vaja. 6nneks ei olnud ma hommikul midagi s66nud. Jube paha oli olla. Tuli meelde esimese lapse synnitus, kui valud nii suureks l2ksid, et ma palusin 6de, et v6tke ta ruttu mu seest v2lja, ma enam ei kannata. Nyyd oli sama tunne- j2tke see buss seisma, ma enam ei suuda seda karuselli taluda. Aga samas teadsin, et ma pean l6puni vastu pidama. Aeg-ajalt oli ka helgemaid momente ja siis oli v6imalus kaunist loodust nautida. Kui j6udsime Kullu orgu, oli vaade eriti ilus. K6rged m2ed ja all j6gi. Muinasjutuline! Kullu orgu nimetatakse Jumalate oruks. Siin pidavad elama k6ik Jumalad ja Jumalannad, k6ik kohad pidid neid t2is olema ja keegi ei olevat suutnud neid kokku lugeda.
S6itsime kahe bussiga. Kulluni oli veidi mugavamate istmetega ja selline, nagu Eestis s6idavad, aga bussijuht oli v2ga kiire poiss, eriti m2est allas6idul. Tahtsin talle kontuktoriga isegi s6na saata, et v6tku veidi kiirust maha, ma kardn. Bussis on siin kaks t2htsat tegelast - bussijuhte, kes tegeleb ainult s6iduga ja konduktor v6i reisiaatja, kes tegeleb inimestega. K6igepealt tuleb bussi minna ja istuda ja kui buss s6itma hakkab, siis hakkab konduktor pileteid myyma. Ta oli ikka imetlusv22rse tasakaluga poiss - minul oli probleem, et kurvides istme peal pysida, tema tegeles sealjuures veel piletimyymisega. Olen saanud selgeks ka kohalikud reeglid bussipeatamiseks. Kui taha, et buss peatab, tuleb yks kord vilistada (tegelikult teeb seda konduktor, kellel on vile kaelas), kui inimene on maha l2inud ja buss v6ib edasi s6ita, annab sellest m2rku kas ukse paukumine v6i kaks vilet. Kui buss kuskil bussijaamas tagurdma hakkab, hyppab konduktor v2lja ja annab pidevate lhikeste viledega m2rku, et tagurda julgelt, ruumi veel on. Nad on sii jube osavad man66verdajad! Siiin on nii v2he ruumi liikuda ja nad p66ravad end nagu naksti ymber ja taguravad nii, et paarkymmend cm j22b k6rvalolevast bussist puudu. Fantastiliselt osavad!!!! Ja kuidas nad kitsastel t2navatel yksteisest m66duvad! Ja sealjuures olen n2inud ainult kahte plekimolkidega autot!
See teine buss oli kohalik. Sellega pidime s6itma paarkymmend km. Yhel hetkel tuli konduktor meie juurde ja ytles, et kas tahtsite Naggaris maha minna. Eelmine peatus oligi Naggar. Hyppasime siis ruttu maha ja j2ime mantee 22rde n6utult seisma. 6nneks ei olnud palju tagasi minna. Kui asulasse j6udsime, oli esmamulje kesine. Paar v2ikest putkat tee 22res ja k6ik. Kysisime siis yhe taksojuhi k2est, et kas siin m6ni hotell ka on. Ta n2itas meile k2ega suunda m2e otsa ja ytles, et seal on neid palju. Tuli v2lja, et see buss ei s6itnudki keskusest l2bi, keskus asus m2e otsas. V6tsime siis oma 11 kg seljakotid selga ja hakkasime m2est yles ronima. Nyyd ma sain aru, kui hea see oli, et talvel vastupidavus treeninguga tegelesin ja paar maratoni l2bisin Nyyd ma j6udsin end kuidagi moodi sealt m2est yles vinnata kuigi see ei olnud kerge. Kui mul seda treeningute rohket talve poleks olnud, siis vist oleksin poole m2e peal sussid pysti visanud.
MIngil hetkel kysis yks kohalik meie k2est et kas otsime hotelli. Ta ytles, et v6ib meid juhatada yhte ja kui hind oli meile vastuv6etav, asusimegi teele. Ja ikka trepid ja m2gi.... Meiega liitus ka yks naine. See oli selle kohaliku abikaasa, Kanadast p2rit muusik, kes just viiuliga Shiva templist v2lja astus. Tegelikut oli see v2ga tore kohtumine, nad olid v2ga sympaatsed inimesed ja juhatasid meid yhe toreda pere juurde. Ja lubasid meid veel aidata, kui vaja peaks minema.
Hotell ehk selline m6nus k2mpingumoodi majutus oli v2ga ilusa vaatega kohas. Mijon dollarit! 6tusoogil kohtusime teistegi selle pere juures elavatega. Yks oli Moskavst p2rit Jelena, kes oli Indias elanud juba mitu kuud. Nii l6una pool kui ka Varanasis. Ta tahtis kangesti oma viisat pikendada, aga ei saanud. Kummaline oli see, et Jelena ootas last. Ma ei kujuta ette kuidas ta siinses keskkonnas niimoodi elada sai ja kui ta tahab siin veelgi kauem olla, kuidas ta siin synnitama hakkab! Teine kylaline oli ka. Kui ma talle esmalt pilgu peale heitsin, m6tlesin, et see on Jelena mees ja et see on tegelikult Lenin! T oli t2itsa Lenini moodi! Soni oli ka selline. Tuli aga v2lja, et on Martin ja hollandlane. Martin oli palju maailmas reisinud ja tema lemmikkoht oli Hispaania. Hollandis k2ib ta ainult paar korda aastas. Ja ta oli selline maailmaparandaja-revolutsion22r. H2sti palju lugenud ja erudeeritud boheemlane, kellele l22ne elutiil ei meeldi. Ta ytles, et Hollandis v6tavad 15 % inimesi antidepressante, sest on end yle t66tanud ja yle organiseerinud. Kui ta tahab oma Hollandi s6pradega kokku saama, leiavad need oma tihedas p2vakavas ainult veidi aega, mida talle pyhendada. Hispaania s6brad leiavad iga kell teise inimese jaoks aega. Ja me r22kisime veel pikalt igasugustest maailma asjadest. Oli v2ga huvitav 6htu.
Subscribe to:
Posts (Atom)
