30. m2rts, McLeod Ganji
T2na me midagi suurt ette ei v6tnud. Hommikul magasime kuni und j2tkus, st kella 9-ni. Muideks, kui a ykskord enne kirjutasin, et Eestiga on ajavahe 3 tundi, siis tegelikult on vist hoopis 3,5 tundi. Selles kultuuris, kus ma seni olen viibiud, on ajavahed ikka yhe tunni kaupa. Siin on asjad kuidagi teistmoodi. Ma enam ei yritagi aru saada, pea asi, et meie kellad kohalikku aega 6ieti n2itaksid.
Hommik algas hommikus66giga ja me oleme juba nii targaks saanud, et tellime suht v2he, sest portsud on ilmaytu suured ja siis me s66me m6nda asja kahepeale. Aga kohvi oli kahjuks ikkagi see instant three in one. Siis otsisime yhe massaasi. Ayurveda yldmassaaz 60 min. See maksis Eesti rahas 125 EEK. Ja naisi masseerib naine ning mehi ainult mees. Massaaz algas peast, kus mul pooles juuksed (noh, ma liiladan tegelikult veidi) v2lja h66ruti ja siis jalada ja k6ht ja selg ja k2ed ja l6puks n2gu (nagu kosmeetiku juures). Massaaz oli selline silitav, laksutav, veidi venitav ja painutav, yks pisike ja kleenuke hindu naine tegi. Muidu oleks v2ga m6nus olnud, aga need p2ikesest p6lenud kohad olid t2itsa valusad, kui ta puudutas. Ma kyll palusin tal seda punast nahka eriti mitte puutuda.
Siis k2isime veel kloostris. Muideks, siin ei ole mitte ainult buda mungad vaid ka nunnad. Nad on t2iesti ythte moodi - punastes ryydes ja paljaks aetud peaga. Vahel ei saa esmalt arugi, kas on naine v6i mees. Ja nad on v2ga sotsiaalsed - k2ivad m66da linna ringi ja istuvad kohvikutes. T2na n2gime kuidas yks munk m2ngis yhe kohvikupidajaga isegi kaarte.
Tegime t2na ka v2ikese shopingu, siin on palju nodi myyjaid. 6htust s6ime yhes kloostrile kuuluvas restoranis. SEal l2heb k6ik kasum kloostri toetuseks, 6igemini munkade 6ppimis toetuseks. Toidus olid seal veidi odfavamad kui mujal. Saime Eesti rahas 50 EEK-ga kahekesi k6hu v2ga t2is. Muidu on ikka veidi kallimad olnud need s66gikorrad. Ja selle restorani menyy tagakyljel oli kirjas - kui sa tahad s66gi yle kurta, siis tule r22gi meiega. Kui sa tahad meid kiita, siis mine r22gi seda teistele. Ja seal kohvilkus 6petasid m6ned v2lismaalased (vist ameeriklased) munkadele ja kohalikele inglise keelt- toimus keeletund.
T2na 66sel oli veidi vihmasabinat ja 2ikest ning veidi tugevam tuul. P2val oli ilus ilm, aga 6htul tegi j2lle v2ikese sabina ja paar korda l6i v2lku.
Homme hommikul s6idame Manalisse, 10 tundi bussis6itu!
Tuesday, March 30, 2010
Monday, March 29, 2010
Haanja maraton India moodi
29. m2rts, ikka veel McLeod Ganijs.
T2na oli meil m2gimatka p2ev. Nagu juba eelnevalt olen kirjutanud, hakkab siit tasapisi Himaalaja pihta. Ja kui oled reisil koos Matiga, siis ei saa ilma matkata ja lund n2gemata kuidagi hakkama. Hommikul 2rkasime juba 6.30 (Eesti aeg 3.30) ja asusime teele. Enne hyppasime veel yhest Tiibeti restoranist l2bi, et hommikus66k teha. Ma pean oma toidupeatykis tehtud kriitika siinse toidu suhtes tagasi v6tma. Siin on kyll m6nusad ja huvitavad s66gid. J6ime Tiibeti teed. See on selline soolane, vist on mingit v6id sisse pandud? See oli kyll ghuvitav kogemus, aga minul j2i pool tassi joomata. Mati j6i enda oma 2ra ja kiitis. Ja loomulikult v6tsime j2lle putru! Ja seda jogurti moodi asja, mida kutsutakse lassi (Kui Liis Lass siia tuleks, oleks tema nimi Liis Jogurt!). Muideks, neid pelmeene, mis eile 6htul s6ime, kutsutakse momo-ks.
See m2gimatk osutus aga t6eliseks katsumuseks. Sihtpunktini oli ligi 9 km ja me t6usime ligi 1000 m k6rgemale. Yles mionek v6ttis aega 4 tundi. Tahtsin mitmel korral katkestada ja ytlesin Matile, et mingu tema l6puni, ma magan niikaua puu all. Aga Mati ei lasknud sel juhtuda. Tiina, see ronimine oli fyysiliselt mitu korda raskem kui Haanja maraton. Haanjas ei tulnud mul mingit katkestamise m6tet, siin aga mitu korda selle maa peale. Kujutage ette kui peate neli tundi j2rjest trepist yles ronima!!!! Sest see tee m66da kive oli just nagu ettearvamatute trepiastmetega. Meie yllatuseks ei olnud me aga ainukesed hullud. Nii palju rahvast r2ndas sel rajal edasi-tagasi. Ja seda rahvarohkust tunnistas veidi ka raja k6rval olev olukord - kommi paberid, tyhjad mahlapakid, pepupyhkimise paberid ja see, mida sealt pepust selle paberiga 2ra pyhitakse. Ja selle tee peal oli ka mitu kohvikut! S66k ja vesi tuuakse siia eeslitega. Meist l2ks ka viis eeslita suure koormaga m66da. Jube kiiresti liikusid edasi v6rreldes meiega!
Pingutus tasus aga j2lle end 2ra. Kui j6udisme m2e tippu, avanes sealt v2ga ilus vaade lumistele tippudele. Ja loomulikult oli ka m2e platool mitu kohvikut, kus Mati mulle kohvi ostis. Ja siis... Matil nagu oleks sellest k6iogest veel v2he olnud. Ta heitis silma juba k6rval olevale tipule, kus otsas paistis yks v2ike tempel. Ytlesin talle otsustavalt, et 2ra yldse unistagi! Siit me edasi ei l2he. Aga kas siis mehed tarku naisi kuulavad! Muidugi mitte. Mati j2ttis mind puhkama koos oma dokumentide ja rahakotiga ning asus kuskile teele. Ma ootasin teda 1.5-2 tundi ja olin t6eliselt mures. Mu silme ees jooksid pildid, kuidas ta on jala v2lja v22nanud ja k2te j6ul pragu finisi st minu poole roomab. Ma arvasin, et kursitikku ta ehk ei kukkunud, sest siis oleks karjatust olnud kuulda. Aga 6nneks tuli ta ikka tagasi. V2sinud, aga 6nnelik. Ytles, et see oli t6eline katsumus. Vahepeal ei saanud muud moodi alla tagasi kui tuli tagumiku peal s6ita. Sinna kloostrini ei l2inud 6iget rada.
M2est alla tulek oli ka veidi raske. Pidi olema hoolikas, et kivide vahel jalgu ei v22na. Aga j6udisme ilusasi oma ajutisesse koju tagasi. Ja Mati arvas, et me v6iksime homme ka veel Mc Leodis veeta. Olin temaga v2ga p2ri. V2ike puhkep2ev kulub 2ra.
Kuni siiani ei olnud meil p2ikesega mingeid probleeme. Mu k2ed ja n2gu olid sama iduvalged nagu Eestis. Uskumatu! P2ike ei hakanud yldse peale. Olime juba kaitsekreemist loobunud. Aga t2na olukord muutus. M2gedes p2letasime oma k2sivarred ja jala alumise osa, mis yleskeeratud teksadest v2lja paistis, t2itsa 2ra. Jaminu nina on ka ilus punane, see ju r66mustab alati, kui p2ikest n2eb! Etten2gelikult olin aga Eestist p6letusvastast geeli kaasa v6tnud ja eks me praavitame end terveks ja kaitseme paar p2eva end rohkem selle p2ikese eest.
Eile oli mul ka kurk jube valus. ei saanud neelata ega r22kida. Kurtsin seda kohalikule apteekrile ja ta soovitas mulle Himalaya Koflet komme. Huvitav, kas neid meie apteegis ka on saada? (Himalaya hambapastat on kyll Eestis. Meil kodus just yks tuub kasutuses). Igatahes v2ga h2sti on m6junud nende lutsutamine ja praeguseks hetkeks on veel ainult natuke tunda.
Homme siis oleme veel siin ja siis hakkame m6tlema, kuidas Manilasse s6ita (seal on ka ilusad m2ed ja m6ni klooster). Bussis6it sinna kestab 9-10 tundi, aga ega vist muud v6imalust ei ole.
T2na oli meil m2gimatka p2ev. Nagu juba eelnevalt olen kirjutanud, hakkab siit tasapisi Himaalaja pihta. Ja kui oled reisil koos Matiga, siis ei saa ilma matkata ja lund n2gemata kuidagi hakkama. Hommikul 2rkasime juba 6.30 (Eesti aeg 3.30) ja asusime teele. Enne hyppasime veel yhest Tiibeti restoranist l2bi, et hommikus66k teha. Ma pean oma toidupeatykis tehtud kriitika siinse toidu suhtes tagasi v6tma. Siin on kyll m6nusad ja huvitavad s66gid. J6ime Tiibeti teed. See on selline soolane, vist on mingit v6id sisse pandud? See oli kyll ghuvitav kogemus, aga minul j2i pool tassi joomata. Mati j6i enda oma 2ra ja kiitis. Ja loomulikult v6tsime j2lle putru! Ja seda jogurti moodi asja, mida kutsutakse lassi (Kui Liis Lass siia tuleks, oleks tema nimi Liis Jogurt!). Muideks, neid pelmeene, mis eile 6htul s6ime, kutsutakse momo-ks.
See m2gimatk osutus aga t6eliseks katsumuseks. Sihtpunktini oli ligi 9 km ja me t6usime ligi 1000 m k6rgemale. Yles mionek v6ttis aega 4 tundi. Tahtsin mitmel korral katkestada ja ytlesin Matile, et mingu tema l6puni, ma magan niikaua puu all. Aga Mati ei lasknud sel juhtuda. Tiina, see ronimine oli fyysiliselt mitu korda raskem kui Haanja maraton. Haanjas ei tulnud mul mingit katkestamise m6tet, siin aga mitu korda selle maa peale. Kujutage ette kui peate neli tundi j2rjest trepist yles ronima!!!! Sest see tee m66da kive oli just nagu ettearvamatute trepiastmetega. Meie yllatuseks ei olnud me aga ainukesed hullud. Nii palju rahvast r2ndas sel rajal edasi-tagasi. Ja seda rahvarohkust tunnistas veidi ka raja k6rval olev olukord - kommi paberid, tyhjad mahlapakid, pepupyhkimise paberid ja see, mida sealt pepust selle paberiga 2ra pyhitakse. Ja selle tee peal oli ka mitu kohvikut! S66k ja vesi tuuakse siia eeslitega. Meist l2ks ka viis eeslita suure koormaga m66da. Jube kiiresti liikusid edasi v6rreldes meiega!
Pingutus tasus aga j2lle end 2ra. Kui j6udisme m2e tippu, avanes sealt v2ga ilus vaade lumistele tippudele. Ja loomulikult oli ka m2e platool mitu kohvikut, kus Mati mulle kohvi ostis. Ja siis... Matil nagu oleks sellest k6iogest veel v2he olnud. Ta heitis silma juba k6rval olevale tipule, kus otsas paistis yks v2ike tempel. Ytlesin talle otsustavalt, et 2ra yldse unistagi! Siit me edasi ei l2he. Aga kas siis mehed tarku naisi kuulavad! Muidugi mitte. Mati j2ttis mind puhkama koos oma dokumentide ja rahakotiga ning asus kuskile teele. Ma ootasin teda 1.5-2 tundi ja olin t6eliselt mures. Mu silme ees jooksid pildid, kuidas ta on jala v2lja v22nanud ja k2te j6ul pragu finisi st minu poole roomab. Ma arvasin, et kursitikku ta ehk ei kukkunud, sest siis oleks karjatust olnud kuulda. Aga 6nneks tuli ta ikka tagasi. V2sinud, aga 6nnelik. Ytles, et see oli t6eline katsumus. Vahepeal ei saanud muud moodi alla tagasi kui tuli tagumiku peal s6ita. Sinna kloostrini ei l2inud 6iget rada.
M2est alla tulek oli ka veidi raske. Pidi olema hoolikas, et kivide vahel jalgu ei v22na. Aga j6udisme ilusasi oma ajutisesse koju tagasi. Ja Mati arvas, et me v6iksime homme ka veel Mc Leodis veeta. Olin temaga v2ga p2ri. V2ike puhkep2ev kulub 2ra.
Kuni siiani ei olnud meil p2ikesega mingeid probleeme. Mu k2ed ja n2gu olid sama iduvalged nagu Eestis. Uskumatu! P2ike ei hakanud yldse peale. Olime juba kaitsekreemist loobunud. Aga t2na olukord muutus. M2gedes p2letasime oma k2sivarred ja jala alumise osa, mis yleskeeratud teksadest v2lja paistis, t2itsa 2ra. Jaminu nina on ka ilus punane, see ju r66mustab alati, kui p2ikest n2eb! Etten2gelikult olin aga Eestist p6letusvastast geeli kaasa v6tnud ja eks me praavitame end terveks ja kaitseme paar p2eva end rohkem selle p2ikese eest.
Eile oli mul ka kurk jube valus. ei saanud neelata ega r22kida. Kurtsin seda kohalikule apteekrile ja ta soovitas mulle Himalaya Koflet komme. Huvitav, kas neid meie apteegis ka on saada? (Himalaya hambapastat on kyll Eestis. Meil kodus just yks tuub kasutuses). Igatahes v2ga h2sti on m6junud nende lutsutamine ja praeguseks hetkeks on veel ainult natuke tunda.
Homme siis oleme veel siin ja siis hakkame m6tlema, kuidas Manilasse s6ita (seal on ka ilusad m2ed ja m6ni klooster). Bussis6it sinna kestab 9-10 tundi, aga ega vist muud v6imalust ei ole.
Sunday, March 28, 2010
K6ik see vaev ja pingutus sai kuhjaga tasutud!
Kui lugesin Li Undi raamatuid Varanesist, kirjutas ta, et kui ta Varanasisse j6udis, sai ta aru, et on koju j6udnud! Kui lugesin Liisa blogi Indiast, kirjutas ka tema, et India see osa, kus ta k2is, tundus talle t2iesti kodune. Kui ma olin Varanasis, olin veidi kurb, et ma ei tundnud seda kodust v6i pyhat tunnet, mis inimesi seal tabanud on (r22kimata mingist kodusest tundes Agras- jube koht!). Aga t2na ma eil ole enam kurb, sest sain aru, kus on minu koht. See on siin - Kangra orus, Dhauladhari aheliku jalamil (Himaalaja jalamil) McLeodganji. Siin on Tema Pyhaduse Dalai Laama ja Tiibeti eksiilvalitsuse asupaik. Dalai Laama ei ela kogu aeg siin, aga tema resitents on siin. Siin on jube hea olla! T2navapeal (neid on siin tegelikult ainult m6ni) k2ib ringi rahvaste paabel - igat nahav2rvi ja paljusid keeli kuuleb siin. Ja need m6nusat buda mungad! Nii vahvad oma punaste ryydega! K2ivad rahva seas, poodides, isegi Tiibeti 6llerestoranis olid suppi s66mas. K2isime nende templis, vaatasime Dalai Laama resitsntsi, k2isime mingi h2sti kihvti paari km ringi peal, kus on kogu m2gine metsaalune v2rvilisi lipukesi t2is riputatud, ja mitmed palvemajad. Kui Varanasis pyha Gangese 22res n2gin ainult paari mediteerijat ja yhte joogaharjutustega tegelejat (muideks, need ei olnud hindud vaid valged!), siis siin on koos v2ga 6iged inimesed! Templis toimuvad rituaalid, rahvas k2ib ja palvetabn ja mediteerib, yks munk tegeles yhe temli juures mingi joogaga. Igal pool on kuulutused, mis kutsuvad erinevatele jooga, massaasi, jne kursustele. Siia v6iksin kyll kunagi tagasi tulla.
Aga t2naseks l6petan. Olen juba kaks tundi arvutis olnud. L2hen ylesse tuppa, meie m2gedesse avaneva vaatega tuppa magama!
Aga t2naseks l6petan. Olen juba kaks tundi arvutis olnud. L2hen ylesse tuppa, meie m2gedesse avaneva vaatega tuppa magama!
Kontrolli alati, kas oled ikka t6esti 6ige rongi peal. Eriti Indias!
...otsustasime, et s6idame kohe edasi. J2rgmine sihtpunkt oli Dhramsala. L2ksime raudteejaama uurima, et kas rongiga saab. Sai kyll. Pea-aegu kohe oli rong minemas. Inimesi oli raudteejaamas v2hem kui eelmises rongipeale mineku kohas ja kuna shikid on palju viisakamad ja puhtamad kui hindud, olime n6us selle rongiga s6itma, kus oli ainult YLDVAGUN!!!! Kuna eelnevalt olin ma v2itnud, et yhisvagunis ma kyll s6ita ei taha, siis pean j2lle endale meelde tuletama 'Never say never!'
Rongi oodates r22kisime veel yhe toreda onuga juttu ja oma plaani minna Dharamsalasse. K6igepealt pidime minema rongiga Pathangotti ja sealt sai bussiga edasi Dharamsalasse. Ja kui ainus rong 6igel ajal jaama s6itis, istusimegi koos h2sti suure hulga inimestega sinna peale. Siin on h2sti pikad rongid ja h2sti odavad rongipiletid. Eriti yldvagunis on uskumatult odav. Ja t6esti olis see seltskond seal t2itsa vastuv6ettav, rong ise kyll veidi kole tumedates toonides, roostes ja tolmuste istmetega. Peatustes tulevad poisid rongi peale juua ja syya pakkuma. Kisavad ja l2rmavad mis kole. Meil on alati oma veepudel kaasas. MIngil hetkel tekkis Matil kahtlus, et kas me ikka oleme 6ige rongi peal. Ytlesin, et muidugi oleme, muud rongi ju ei olnudki jaamas. Yhes peatuses, kus rong veidi kauem seisis, l2ksin igaks juhuks rongisaatja (s6jalises vormis!) k2est kysima. Ja selgus, et ei olnudki 6ige rong. Tormasime oma kottidega siis ruttu sealt maha. 6nneks oli see selline s6lmjaam, kus ka see suund l2bi l2heb, kuhu meil oli vaja minna - Pathangotti. Enne veel, kui Mati j6udis hakata kassast 3 tundi hiljem v2ljuvale rongile piletit ostma, turgatas mulle p2he, et vaatame, 2kki l2heb ka m6ni buss. S6itsime rikshaga bussijaama ja j2llegi oli 6nn meiega - pea-aegu kohe saime bussi peale istuda. Ja kolme tunni p2rast saabusime Pathangotti. Oli juba pime ja me ei tahtnud Dharamsala poole edasi s6ita kuna tee oli m2gine. Uurisime hommikul v2ljuva bussi aega ja otsisime endile hotelli. Hotelli ligidal oli ka mingi sideteenistuse putka. Tahtsin sealt internetti minna, ligi pool tundi yritsin oma meilboksidesse ja suhtluskeskondadesse sisse saada, aga see interneti yhenus oli nii vilets, et kog aeg andis errori. See turbaniga onuke kogu aeg piilus, et mis ma seal arvutis teen. Ja kui olin l6petanud, pidin mingisse kladesse kirja panema oma nime, koduse aadressi ja telefoni numbri. No-jah, Pathangott on ju Pakistani piirile veel l2hemal! Ainult paar km. Ja siin on ka mingi s6jav2baas. (K2ivad siin mingid kahtlased valgenahalised luuret tegemas!)
Rongi oodates r22kisime veel yhe toreda onuga juttu ja oma plaani minna Dharamsalasse. K6igepealt pidime minema rongiga Pathangotti ja sealt sai bussiga edasi Dharamsalasse. Ja kui ainus rong 6igel ajal jaama s6itis, istusimegi koos h2sti suure hulga inimestega sinna peale. Siin on h2sti pikad rongid ja h2sti odavad rongipiletid. Eriti yldvagunis on uskumatult odav. Ja t6esti olis see seltskond seal t2itsa vastuv6ettav, rong ise kyll veidi kole tumedates toonides, roostes ja tolmuste istmetega. Peatustes tulevad poisid rongi peale juua ja syya pakkuma. Kisavad ja l2rmavad mis kole. Meil on alati oma veepudel kaasas. MIngil hetkel tekkis Matil kahtlus, et kas me ikka oleme 6ige rongi peal. Ytlesin, et muidugi oleme, muud rongi ju ei olnudki jaamas. Yhes peatuses, kus rong veidi kauem seisis, l2ksin igaks juhuks rongisaatja (s6jalises vormis!) k2est kysima. Ja selgus, et ei olnudki 6ige rong. Tormasime oma kottidega siis ruttu sealt maha. 6nneks oli see selline s6lmjaam, kus ka see suund l2bi l2heb, kuhu meil oli vaja minna - Pathangotti. Enne veel, kui Mati j6udis hakata kassast 3 tundi hiljem v2ljuvale rongile piletit ostma, turgatas mulle p2he, et vaatame, 2kki l2heb ka m6ni buss. S6itsime rikshaga bussijaama ja j2llegi oli 6nn meiega - pea-aegu kohe saime bussi peale istuda. Ja kolme tunni p2rast saabusime Pathangotti. Oli juba pime ja me ei tahtnud Dharamsala poole edasi s6ita kuna tee oli m2gine. Uurisime hommikul v2ljuva bussi aega ja otsisime endile hotelli. Hotelli ligidal oli ka mingi sideteenistuse putka. Tahtsin sealt internetti minna, ligi pool tundi yritsin oma meilboksidesse ja suhtluskeskondadesse sisse saada, aga see interneti yhenus oli nii vilets, et kog aeg andis errori. See turbaniga onuke kogu aeg piilus, et mis ma seal arvutis teen. Ja kui olin l6petanud, pidin mingisse kladesse kirja panema oma nime, koduse aadressi ja telefoni numbri. No-jah, Pathangott on ju Pakistani piirile veel l2hemal! Ainult paar km. Ja siin on ka mingi s6jav2baas. (K2ivad siin mingid kahtlased valgenahalised luuret tegemas!)
Kuldne Tempel
Amritsar asub Punjabi osariigis ja siin elavad shikid. Shikid yhendavad endas hinduismi ja islamit. Said alguse umbes 15. saj lõpus, kui nende guru Nanak, kes oli synnilt hindu, toetas ka islami v6rdsusprintsiipi. Shiki meeste eesnimi on tihti Singh (l6vi) ja naiste eesnimi Kaur (emal6vi). Nad kannavad turbanit, neil on habe ja terasest k2ev6ru ning pistoda. Ja ongi nii!!!! Linnavahel ja raudteejaamas k6nnivad m6ned ka Pistodaga ringi! Ja nad on t6eliselt ilusad mehed! Pikad ja sihvakad ja turbaniga ja habemega ja pistodaga..... Kui hindu naised kandsid pea-aegu k6ik sari, siis siinpool, kannavad naised pikki lopsakaid alt kokku t6mmatud pykse ning pikak2istega tuunikat ning salli kas peas v6i kaelas. Nii hindu kui shiki naised kannavad saali nii, et otsad on tahapoole, selja peal h6limas. Hindu naised olid yldisemalt saledamad (ja minu arust ka veid kenemad). V6ib olla tuleneb saledus ka vaesematest oludes, kus ei ole saanud end trullaks syya. Shikid on vistveidi j6ukamad, kuna siin on ka v2ga heal tasemel p6llumajandus. Muideks, hindude juures l6igati v2ikeste p6llulappide peal vilja k2ditsi, shikui poole pealm on suured p6llud, kus on sees ka tehnorajad- j2relikult teevad taimekaitset ja kasutavad ka kombaine. Kui Agra juures oli vili juba valmis, siis siinkandis alles roheline.
Aga tagasi tulles Kuldse Templi juurde. See on shikkide t2htsaim pyhamu. Tempel ehitati 16. sajandil ja templikompleksi keskel olev Harmandir, on ehtsast kullast laastudega kaetud. Iga shiks tahab korra elus siin palver2nnakul k2ia. Aga ka teisest usust turiste lubatakse siia sisse. Tulime hommikul vara ja olime arvatavsti ainukesed valgenahksed. Rahvast oli h2sti palju. Enne templikompleksi v2ravast sisse minemist peab paljajalu v6tma (jalan6ud saab anda kappi, kust number vastu antakse) ja pea peab olema turvani v6i r2tikuga kaetud. Siin k6las ilus muusika ja inimesed olid v2ga pyhalikud ja lahked ja m6nusad. Templi keskel on ka suur tiik, kus ujuvad suured oranzid kalad. Ja ka inimesed k2ivad siin pyhas vees end kastmas ning v6tavad n6udega pyha vett kaasa. Aga k6ik see on ka piltide ja filmi peal, kui koju j6uame.
Aga tagasi tulles Kuldse Templi juurde. See on shikkide t2htsaim pyhamu. Tempel ehitati 16. sajandil ja templikompleksi keskel olev Harmandir, on ehtsast kullast laastudega kaetud. Iga shiks tahab korra elus siin palver2nnakul k2ia. Aga ka teisest usust turiste lubatakse siia sisse. Tulime hommikul vara ja olime arvatavsti ainukesed valgenahksed. Rahvast oli h2sti palju. Enne templikompleksi v2ravast sisse minemist peab paljajalu v6tma (jalan6ud saab anda kappi, kust number vastu antakse) ja pea peab olema turvani v6i r2tikuga kaetud. Siin k6las ilus muusika ja inimesed olid v2ga pyhalikud ja lahked ja m6nusad. Templi keskel on ka suur tiik, kus ujuvad suured oranzid kalad. Ja ka inimesed k2ivad siin pyhas vees end kastmas ning v6tavad n6udega pyha vett kaasa. Aga k6ik see on ka piltide ja filmi peal, kui koju j6uame.
enne Kuldest Templit
Ma arvan, et t2na on 28 m2rts. Siin ei ole ju vahet mis n2dalap2ev ja kuup2ev on. Ainult lennus6iduks koju peame 6ige kuup2eva meeles pidama.
Oleme t2naseks p2evaks j6udnud just siia, kuhu pidime. Aga enne seda juhtus...
Agras viis meie rikshamees meid lennujaama. Ytles MEIE, sest ta oli saanud meile juba teeneliseks kaaslaseks. Kuigi ta yhel p2eval meil p2ris korraliku summa kysis ja k6iki omi lubadusi ei saanud t2ita (seoses tee sulgemisega), oskas ta meile ilusasti kylje alla pugeda. Tal on oma kylaliste raamat, kuhu ta oma klientidel laseb midagi head enda kohta kirjutada. Ja sinna olidki paljud v2lismaalased kirjutanud. See oli selline usalduse garantii. Ta oli julge suhtleja ja parasjagu nahhaalne, nagu nad siin k6ik on. Lubas meid siis viimasel p2eval lennujaama ka viia. Muideks, tema nimi oli Aslam, tal oli 24 aastane poeg, kes t66tas juuksurina, 18 aastane tytar, kes 6 kuu p2rast abiellub (kahju, et ta seda nyyd ei teinud, muidu oleka ta meid ka pulma kutsunud). Aga autojuht, kellega ma Mathura ring6idul k2isime ja kelle Aslam meile smuugeldas, naeris meid v2lja, et me rikshaga lennujaama s6idame ja lubas ise viia. Ma ytlesin, et oleme Aslamiga juba kokku leppinud ja helista siis Aslamile, et viid ise. Ta oli selline kahevahel. Kui 6htul hotellis s6ime, tulis Aslam sealt l2bi (see on vist see hotell, kuhu tema turiste smuugeldab komisjoni tasu eest, meid ka...) ja kui sai teada, et l2heme hommikil autoga, oli ta sellele absoluutselt vastu. Ja kuigi hommikul pidime v2lja s6itma kell 10.30, oli Aslam kell 10.00 meil j2rel ja ytles, ety liiklus on tihe, l2heme varem 2ra. L2ksimegi. Ma arvan, et ta tegi sellele autojuhile kylma ja et kell 10.30 tuli ka autojuht meile j2rele. Eks nad p2rast omavahel veidi kisuvad.
Agra lennuv2li on tegelikult h2sti v2ike ja seal on ka s6jav2e osa. Seep2rast oli ka juba mitu km enne lennujaama passikontrolle. Kingfisheri firma lennusaatja ytles, et meil on t6eliselt vedanud, sel p2eval oli viimane reis Agra ja Delhi vahel kuna see lend ei tasunud end 2ra. Delhist j6udsime Amritsari 6htul hilja ja v6tsime esimese ettejuhtuva enam-v2hem hinna poolest sobiva. Putukaid ei olnud, aga linad ja padjapyyrid olid mustad. Padjapyyrid n2gin kohe 2ra ja lasin 2ra vahetada, lina n2gin hiljem. 6nneks on meil omal kaks lina kaasas, et kui mingi v2ga must koht jutub sattuma... Yldiselt oli k6le koht - koridori k6rgete lagede t6ttu k6ik h22led k6misesid meie tuppa ja seinad kostsid ka l2bi. 66sel kuulsin, et keegi kuskil oksendab...
Muideks, Amritsarist Pakistani piirini on ainult 27 km! Ma veidi kartsin, et mis siis saab, kui 66sel s6da puhkeb...
Thursday, March 25, 2010
Toidust (allotsas j2rg)
Tiina kysis, et mis me siin s66me ja joome. P6hiliselt joome vett. Seda l2heb siin selle kuumaga k6vasti. Siis joome cocat ja chaid piimaga. 6lu on siin ka hea. Kuigi mulle 6lu ei meeldinud enne, hakkas siin see meeldima. Kingfisher on nimi ja tehakse siin osariigis. Pudeli peal ongi kirjas, et seda tohib myya ainult siin osariigis. S66gi poole pealt olin esiagu pettunud. K6ik Indias k2inud on india s66ki kiitnud. Viimasel kahel p2eval olen ka p2ris head toitu saanud. Siin on menyy lehel eraldi kirjas Vegetarian and Novegetarial. See Nonvegetarian on ebaloomulikum ja teisej2rguline nimekiri nii nagu eestis on taimetoit teisej2rguline. Liharoogadest on suur valik kanaroogasid. Olen viimastel p2evadel tellinud taimetoitu, aga Mati ortust maitsen 2ra ka kanaroad. Toidud on yldiselt vyrtsikad aga t2na olid restoranis p2ris mahedad toidud. Mina tellisin Nauratan akormas (9 juurvilja segu- farmfresh vegetables, fruits, nuts cooked with bytter and selected spices), Mati tellis Dum Aloo Kashmiri (terve kartul t2idetud juustuga, dry fruiots Simmend in yoghurt gravy kashmiri spices). Minu roog oli mahedam ja seal sees oli ka rosinaid ja mingi arbuusi ing k6rvitsa vahepealne m6nusalt mahlane ja magus k66givili.
T2navalt syya ei osta. Ma n2en, kuidas nad neid plekkn6usid pesevad, kust inimesed s66vad. Lehmasita hunniku k6rval on alumiiniumkauss ja siis seal sees mustad n6ud ja vahepeal peseb n6usid ja vahepeal ajab k2tega kanalisatsioonist vett kiiremini alla voolama. Banaani ja apelsini ostame kyll t2navalt. Need ei vasta siin euro n6uetele oma suuruse ja kuju poolest, aga on t2itsa OK maitsega.
LISA 1, 28. m2rts
Nyyd hakkan tasapisi oma arvamust india toidust positiivsemaks muutma. Tundus, et me lihtsalt ei sattunud enne 6igetesse kohtadesse s66ma. Odavamates hotellides on toidu hind kyll veidi kallim kui t2naval, aga n2iteks kohvi asemel antakse lahustuvat 'three in one' ja kui magustoiduks tahtsin puuvilja, lootes et nii soojal maal on see midagi v2ga m6nusat, toodi mulle poolk22rinud konservpuuvilju. Aga nagu ma ytlesin, oleme ka parema toidu juurde sattunud. Suppidest on mul ikkagi lemmik tomatisupp. Igal pool on kana erineval moel. T2na hommikul, kui j6udsime Tiibeti alala, sain v2rskete purustatud banaanidega jogurti moodi asja ja 6una pudruna toodi mulle m6nusalt pehmet kaerahelbe putru, mis oli piimaga keedetud. Ma tegelikult n2gin juba unes, et saaks ometi yhe hea koduse hommikus66gi ja siin see nyyd oligi.
India hommikus66k, mida ma kaks korda olen tellinud, koosneb yhest suurest pannkoogi moodi asjast (see ei ole nii kohev kui meie pannkoogid vaid veidi l6dsiem), ja h2sti teravast kastmest seal peal. Ma natuke s6in ja sii palusin moosi tuua. See terav oli liialt vyrtsikas. Ja siis kuulub sinna s66gi juurde veel paar supilusikat maitsestamata jogurti moodi asja.
T2na s6ime tiibeti 6llerestoranis ja Mati s6i nuudlisuppi, mis oli pigem nuudli puder. Ja tiibetlastel on isaloomulik toit veel pelmeenimoodi s66k. Minul olid need supi sees, Mati tellis kuivalt.
T2navalt syya ei osta. Ma n2en, kuidas nad neid plekkn6usid pesevad, kust inimesed s66vad. Lehmasita hunniku k6rval on alumiiniumkauss ja siis seal sees mustad n6ud ja vahepeal peseb n6usid ja vahepeal ajab k2tega kanalisatsioonist vett kiiremini alla voolama. Banaani ja apelsini ostame kyll t2navalt. Need ei vasta siin euro n6uetele oma suuruse ja kuju poolest, aga on t2itsa OK maitsega.
LISA 1, 28. m2rts
Nyyd hakkan tasapisi oma arvamust india toidust positiivsemaks muutma. Tundus, et me lihtsalt ei sattunud enne 6igetesse kohtadesse s66ma. Odavamates hotellides on toidu hind kyll veidi kallim kui t2naval, aga n2iteks kohvi asemel antakse lahustuvat 'three in one' ja kui magustoiduks tahtsin puuvilja, lootes et nii soojal maal on see midagi v2ga m6nusat, toodi mulle poolk22rinud konservpuuvilju. Aga nagu ma ytlesin, oleme ka parema toidu juurde sattunud. Suppidest on mul ikkagi lemmik tomatisupp. Igal pool on kana erineval moel. T2na hommikul, kui j6udsime Tiibeti alala, sain v2rskete purustatud banaanidega jogurti moodi asja ja 6una pudruna toodi mulle m6nusalt pehmet kaerahelbe putru, mis oli piimaga keedetud. Ma tegelikult n2gin juba unes, et saaks ometi yhe hea koduse hommikus66gi ja siin see nyyd oligi.
India hommikus66k, mida ma kaks korda olen tellinud, koosneb yhest suurest pannkoogi moodi asjast (see ei ole nii kohev kui meie pannkoogid vaid veidi l6dsiem), ja h2sti teravast kastmest seal peal. Ma natuke s6in ja sii palusin moosi tuua. See terav oli liialt vyrtsikas. Ja siis kuulub sinna s66gi juurde veel paar supilusikat maitsestamata jogurti moodi asja.
T2na s6ime tiibeti 6llerestoranis ja Mati s6i nuudlisuppi, mis oli pigem nuudli puder. Ja tiibetlastel on isaloomulik toit veel pelmeenimoodi s66k. Minul olid need supi sees, Mati tellis kuivalt.
Tegelikult tahaks juba koju
Viies p2ev. Need hindud hakkavad tegelikult juba veidi v2sitama. Nad on nagu parmud kallal pidevalt. Kyll rikshajuhid, kerjused, lapsed-postkaardimyyjad...
T2na k2isimegi Agrast v2ljas. K6igepealt Mathuras ja seal l2hedal Vrindavanis. See p2v oli alguses paljut6otav. tee 22res oli yks superilus marmorist tempel. T6elist super! 40 kraadises kuumuses oli nii m6nus jalan6ud 2ra v6tta ja jahedal marmoril k2ia. Inimesed olid seal rahulikud ja tagasihoidlikud. K6ik oli nii puhas ja karge. Naljaks oli see, et meie k2est ei hakatutki raha nuiama. Ja annetuskasti peale oli kirjutatud, et ned kes s66vad liha, kala, muna ja joovad veini, ei tohi annetada. Nende koduleht peasks olema http://www.jaigurudevword.org/
Siis vaatasime Vrindavanis v2ga huvitavaid templeid, k2isime naiste palvemajas (v6imas!!!) ja meeste palvmaja kutsuti Krishna majaks. See ei olnud tempel. Aga sealt hakati meie k2est raha v2lja pinnima. Esmalt 6eldi, et tehke vabatahtlik annetus ja kui Mati 100 Rp andis, vaadati vihaste silmadega otsa, et nalja teeed v6i, niii v2he! Aga yks kohalik enne hoiatas meid, et 2rge sinna eriti andke, see raha ei l2he vaestele, et vaadake kui paksud k6hud neil nuiajatel ees on. Seal majas saime v2ga ebameeldiva tunde sisse. Peaks uurima, kui legaalselt nad tegelikult tegutsevad. Krishnaiidid ei ole ju sellised! Mathuras oli Krishna tempel selle koha peal, kus ta kunagi syndis. Krishna oli Jumal Vishnu taaskehastus. See koht on krishnaiitide palver2nnaku koht ja sealt saime ka t6elist v6imsaid elamusi. Nad on nii head ja r66msameesed inimesed ja igal pool oli r66mus muusika ja laul. Siis n2idati meile puud, kus kunagi Krishna vees ujuvaid ilusaid naisi vaatas ja kus ta kobraga v6itles. See k6ik oli v2ga kihvt ja kui koju tulen, n2ete pilte ja filmi. Tundus, et seal valgeid inimesi palju e k2i sest meiehga koos taheti piti teha ja yks ema ja isa saatsid oma tytred meiega inglise keelt praktiseerima. Nad olid k6ik tagasihoidlikud ja toredad. Siia tahaks kyll tagasi tulla.
P2rast Mathurat s6itsime Fatehpur Sikrisse. See oli h2sti v6imas kindlus-linn, mida hakati kunagi India pealinnaks ehitama (aga p2rast viidi pealinn Agrasse). Aga seal olid j2lle hindud oma aktiivsusega ja nahaalsusega nii ametis, et me p6genesime sealt enne kui olime j6udnud k6ik ilusad kohad vaadata. Nad on ikka t6eliselt nahaalsed ja me oleme siin j2llegi nii palju h2id 6ppetunde saanud. Enne kui sinna kindluslinna l2ksime, oli tee 22res vaja v2lja otsida soodsaim riksha, sest autoga p2ris l2hedale ei saanud. siis tuli l2bi murda potentsiaalsete giidide rindest. See oli t6eliset raske, aga l2bi murdime. Siis hakkas yks poiss meile kylge a hoiatas, mis meid seal k6ik ees ootab, kui me teda saatjaks ei v6te (haa-haa-haa!!! seda kuuleme siin kogu aeg!). Me ei tenud temast v2ljagi ja muudkui thanks, no, thanks mo, thanks no... Tema aga yles: Ok, it's your choise!
Loomulikult pugis kindluses yks giid end nii m2rkamatult end meie kylge, et m me ise ei saanud arugi. R22kis kyll huvitavat jutt, aga kui meil lahkumise aeg k2es, kysis ka huvitavat hinda. Me ei palunud tal mitte midagi r22kida ja kui p2ris alguses ma tal;le otse ytlesin, et kuule, kes sina opled, kas giid v6i, siis vaatas mulle kurjalt otsa ja r22kis Matiga edasi. P2rast, kui Mati talle ikkagi maksma hakkas, ei olnud meil v2ikest raha ja ta ytles, et pole viga, tal on tagasi anda. Oh meid naiivseid, andsime oma raha enne talle ja loomulikult ei andnud ta meile tagasi nii palju kui pidi!!!!!!! Ma tahan nende hindude seest juba lahkuda! Tahan budistide ja krishnaiitide juurde. Ylehomme ehk saame sinnapoole teele asuda. Muideks, see v2ike poiss oli meid j2litanud ja kui ta n2gi, kuidas meid peteti, tuli meie juurde ja ytles: No mis ma teile ytlesin, n2gite nyyd, et mul oli 6igus. ulle hakkas see v2ike poiss kohe meeldima, naersin teda tykk aega!
Homme s6idame lennukiga Delhisse ja sealt kohe edasi Amritsari, kuldset templit vaatama.
T2na k2isimegi Agrast v2ljas. K6igepealt Mathuras ja seal l2hedal Vrindavanis. See p2v oli alguses paljut6otav. tee 22res oli yks superilus marmorist tempel. T6elist super! 40 kraadises kuumuses oli nii m6nus jalan6ud 2ra v6tta ja jahedal marmoril k2ia. Inimesed olid seal rahulikud ja tagasihoidlikud. K6ik oli nii puhas ja karge. Naljaks oli see, et meie k2est ei hakatutki raha nuiama. Ja annetuskasti peale oli kirjutatud, et ned kes s66vad liha, kala, muna ja joovad veini, ei tohi annetada. Nende koduleht peasks olema http://www.jaigurudevword.org/
Siis vaatasime Vrindavanis v2ga huvitavaid templeid, k2isime naiste palvemajas (v6imas!!!) ja meeste palvmaja kutsuti Krishna majaks. See ei olnud tempel. Aga sealt hakati meie k2est raha v2lja pinnima. Esmalt 6eldi, et tehke vabatahtlik annetus ja kui Mati 100 Rp andis, vaadati vihaste silmadega otsa, et nalja teeed v6i, niii v2he! Aga yks kohalik enne hoiatas meid, et 2rge sinna eriti andke, see raha ei l2he vaestele, et vaadake kui paksud k6hud neil nuiajatel ees on. Seal majas saime v2ga ebameeldiva tunde sisse. Peaks uurima, kui legaalselt nad tegelikult tegutsevad. Krishnaiidid ei ole ju sellised! Mathuras oli Krishna tempel selle koha peal, kus ta kunagi syndis. Krishna oli Jumal Vishnu taaskehastus. See koht on krishnaiitide palver2nnaku koht ja sealt saime ka t6elist v6imsaid elamusi. Nad on nii head ja r66msameesed inimesed ja igal pool oli r66mus muusika ja laul. Siis n2idati meile puud, kus kunagi Krishna vees ujuvaid ilusaid naisi vaatas ja kus ta kobraga v6itles. See k6ik oli v2ga kihvt ja kui koju tulen, n2ete pilte ja filmi. Tundus, et seal valgeid inimesi palju e k2i sest meiehga koos taheti piti teha ja yks ema ja isa saatsid oma tytred meiega inglise keelt praktiseerima. Nad olid k6ik tagasihoidlikud ja toredad. Siia tahaks kyll tagasi tulla.
P2rast Mathurat s6itsime Fatehpur Sikrisse. See oli h2sti v6imas kindlus-linn, mida hakati kunagi India pealinnaks ehitama (aga p2rast viidi pealinn Agrasse). Aga seal olid j2lle hindud oma aktiivsusega ja nahaalsusega nii ametis, et me p6genesime sealt enne kui olime j6udnud k6ik ilusad kohad vaadata. Nad on ikka t6eliselt nahaalsed ja me oleme siin j2llegi nii palju h2id 6ppetunde saanud. Enne kui sinna kindluslinna l2ksime, oli tee 22res vaja v2lja otsida soodsaim riksha, sest autoga p2ris l2hedale ei saanud. siis tuli l2bi murda potentsiaalsete giidide rindest. See oli t6eliset raske, aga l2bi murdime. Siis hakkas yks poiss meile kylge a hoiatas, mis meid seal k6ik ees ootab, kui me teda saatjaks ei v6te (haa-haa-haa!!! seda kuuleme siin kogu aeg!). Me ei tenud temast v2ljagi ja muudkui thanks, no, thanks mo, thanks no... Tema aga yles: Ok, it's your choise!
Loomulikult pugis kindluses yks giid end nii m2rkamatult end meie kylge, et m me ise ei saanud arugi. R22kis kyll huvitavat jutt, aga kui meil lahkumise aeg k2es, kysis ka huvitavat hinda. Me ei palunud tal mitte midagi r22kida ja kui p2ris alguses ma tal;le otse ytlesin, et kuule, kes sina opled, kas giid v6i, siis vaatas mulle kurjalt otsa ja r22kis Matiga edasi. P2rast, kui Mati talle ikkagi maksma hakkas, ei olnud meil v2ikest raha ja ta ytles, et pole viga, tal on tagasi anda. Oh meid naiivseid, andsime oma raha enne talle ja loomulikult ei andnud ta meile tagasi nii palju kui pidi!!!!!!! Ma tahan nende hindude seest juba lahkuda! Tahan budistide ja krishnaiitide juurde. Ylehomme ehk saame sinnapoole teele asuda. Muideks, see v2ike poiss oli meid j2litanud ja kui ta n2gi, kuidas meid peteti, tuli meie juurde ja ytles: No mis ma teile ytlesin, n2gite nyyd, et mul oli 6igus. ulle hakkas see v2ike poiss kohe meeldima, naersin teda tykk aega!
Homme s6idame lennukiga Delhisse ja sealt kohe edasi Amritsari, kuldset templit vaatama.
Wednesday, March 24, 2010
24 m2rts, kolmap2ev
Siin ei ole seda a" ta"hte. Seepa"rast kirjutan 2. Eks.
Oleme praegu Agras. Eile saabusime. Istun pragu yhes r2pases t2navakohvikus meie hotelli k6rval. Mati l2ks hotelli ja ma loodan, et j6uan talle sinna umbes poole tnni p2rast j2rele.
Eile oli meil p2eva eesm2rk 6ppida tundma India yhiskondlikku transporti. K6igepealt s6itsime bussiga. Olime ainukesed valged. Elamusi oli rohkem kui 108 Rp eest, mis me bussipileti eest maksime. S6ita oli 175 km ja l2bisime4 seda maad 4 ja pool tundi. esimesest bussist, mis pidi v2ljume Khajurahiost kell 8 j2ime maha, sest j6udsime 10 min enne 8 bussijaama ja loomulikult oli buss selleks ajaks lahkunud. Istusime siis oma veloriksha mehega bussijaamas ja r22kisime tema elust. See oli ypris vana mees, kes meile eelmisel 6htul kylge kleepis ja ytles, et on meiel s6ber ja et raha pole yldse t2htis ( kui maksma hakkasime, tuli v2lja, et tegelikult oli v2ga t2htis! 3 korda t2htsam kui me ise olime valmis talle maksma.!) Aga muidu oli tore mees. eale rikshsa juhtimise tegeleb veel p6llumajandusega. Kasvatab chapati nisu ja muud s66davat. Aga viimasel ajal on ebasoodsad kasvuolud, ma ei saanudki aru kas liiga kuiv v6i liiga vihmane ja saak ikaldus. Veel on tal viis last ja m6ned lapselapsed. Andis meile ka oma kontaktandmed, et me tuttavatele soovvitaklsime, kui nad Khajurahosse tulevad. Pidage siis meeles> India, Khajuraho, veloriksha nr 3. Soovitame!
Bussis kogesime vibratsioonit6ve ja korvast s...vee jooksu algfaasi. Teve tee, 4 ja pool tundi toimus signaalitamine ja bussil tundusid amortisaatorid t2itsa puudu olevat. Aga muidu oli see s2idutunne umbes samasugune kui Eestis kuumal suvep2eval pooleldi asfaldiseeritud teel. Buss tegi umes iga tunni tagant 10 min peatruse. Ja siis me kogesime seda tunet, kui oled ainuke teistv2rvi nahaga inimene suure hulga rahva seas kes sind k6ik vaatavad. Siit mu soe soovits - kui J6geva vahel neeger ringi jalutama hakkab, 2rge tehke v2ljagi . Sest jube vastik on kui k6ik sind uudishimulikult vaatavad. T2itsa loomaaia looma tunne!
Teine 2ppeytund oli siis rongis6it. Rongiga s6itsime 4 tundi ja 225 km. Seal oli ka teisi valgeid (sealhulgas ka korealasi, kes mulle ka t2itsa valgetena tundusid) ja jube hea kodune tunne tekkis. Saime 6nneks 2. klassi piletid. Ma ei kujuta ette, mis oleks olnud kui oleksime yldvagunis s6itnud! Olen kyll aldis uutele kogemustele, aga seda ma kogeda ei tahaks! 2. klassi vagun oli aga sama hea kui omal ajal Pihkva rong. Nii et - mitte midagi hullu.
Agrasse j6udsime 6htul hlja ja kohe olid rikshamehed meil kallal. Lasime siis yhel neist viia meid yhe hotelli juurde, mis me Rough Guid
Jeeeeeeeeee!
Olin just saanud ni palu kirjutada naggu siin eespool kirjas, kui elekter korraks 2ra l\2ks ja mu arvuti lylitus v2lja! Ma ei olnud seivinmud ja hakkasin masendusest huilgama, et nyyd on k6ik kirjutamine tyhja! Aga kui vool tagasi tuli, oli k6ik tekst draftis alles! T2nud, Allah ja Krishna ja Shiva jne!
... mis me Rough Guidest leidsime. Olime higised ja seljakottidega. Ja kui hotelli ette j6udsime, saime aru, et see ei ole meie hinnaklass. Js kui ikkagi sisse l2ksime, veendusime selles l6pliklult. 6500 Rp oli meile liiga palju.
Ja siis ytles mie motoriksha juht, et teab meile hotelli ja kuna oli juba hilja ja pime ja igal pool kahtlased n2od luuramas, otsustasime teda usalda. T6i meid Maya hotelli. Siin olid aga toad k6ik kinni ja siis ta viis meid selleks 6htuks veidi kallima hotelli juurde ja j2rgmiseks pevaks vabanes meile tuba ka Maya hotellis.
T2na haaras see rikshamees meid omas hoole alla ja vedas Taj Mahali ja Agra Forti. Ja tahtis n2idata ka Taj Mahali vaadet teistpoolt j6ge ning baby Taj Mahali, aga sinna oli tee kinni (mingi festival toimus kuskil) ja siis ronisime mingites roostikes ja toride vahel kuskil j2tmaal et ikkagi Taj mahali vaadet saada, aga see ei olnud see, mis me oleksime n2ha tahtnud. se
NO NYYD AITAB! JUBA J2LLE OLI ELEKTRIKATKESTUS!
Homme s6idame rikshamehe vennaga Mathura l2hedale krishnaiite vaatama ja ylehomme Agrast Delhi kaudu Amritsari.
Praeguseks ylekanne l6ppenud!
Monday, March 22, 2010
esmasp2ev, 22. m2rts
Tana hommikul lendasime Varanasist Khajurahosse. Enne seda tuli aga veeta oo"" konditsioneerita toas ja idamaise l2rmi keskel. Olime jube v2sinud, aga magama j22da ei saanud sest igal pool oli mingi l2rm ja pidu. Ja kuskil k2is veel ilutulestik ka. Hommikul 2rkasime kell 6 ja tahtsime minna Gangese 22rde p2ikeset6usu vaatama. Kui kohale j6udsime, oli p2ike juba 2rganud. J6e 22res oli juba palju rahvast ja 2rikad muidugi ka kohal. Yhe v2ikese tydrukuga tegin 2ri 2ra. Ostsin kolm postkaarti. Tema kysis 10 kaardi eest 100 Rp, mina ytlesin, et tahan neid 10 Rp eest. Kaupleime kuni sain 10 Rp eest kolm kaarti. Lennujaama (24 km) s6itsime motoriksaga. J2rjekordne elamus.
Aga praegu siis Khajurahos ja hotelli nimi on Sidaharth. P2eval k2isime templite tuuril. Kohe siin l2hedal on kuulsad templid. Ehitatud 950-1050 AD, Chandeli impeeriumi ajal. Kunagi oli neid 85. Praegueks on taastatud 22. Tegelikult tegid afgaanid need kunagi maatasa, aga selle sajandi alguses taastati 22. ALLA 16 edasilugemine keelatud!: Nende templite seintel on kujutatud ka kuulsaid seksitseene, ehk siis Kamasuutra v2rk. Kuulsin kui k6rval yks giid valgenahalisi valgustas, et grupiseksi nimetatakse sotsiaalseks seksiks.
Siin on igal pool tugev valve. Ka seal templite juures, mis kuuluvad ka UNESCO p2rndi hulka. M6nede templite trepil istuvad s6durid v6i politseinikus ja valvavad (kardavad visdt terroriste). Yhes templis oli noor ja v2ga jutukas valvur. Ytles, et 6ppis kunagi ajalugu, aga sel alal t66d ei ole ja nyyd on sellise ameti peal. Ta r22kis meile v2ga emotsionaalselt sellest jumalast, keda seal templis kummardati ja austati. Ja l6puks ytles, et tema v2ike vend kogub erinevaid mynte ja ega meil m6nda eurot ei ole talle anda. Noh, saime vihjest aru. Aga v2ikese tipi oli ta t6esti 2ra teeninud, kuigi riigiametnikud ei tohi seda kysida ja v6tta. Ta ytles, et tema palk on 3000 Rp, 1000 Rp maksab s66k ja 1000 Rp elamine. Ei ole eriti perspektiivne noorele mehele kel; veel ka pere yleval pidada.
Aga p2evasel ajal oli see tuur ikka veidi karm. Siin n vist ka praegu 40 kraadi keskp2eval. See oli t6eliselt raske taluda. Ohtuks on olukord veidi parem. Ohtul k2isime India tantsu sh6ul. Oli 2ge kyll. Ja siis oleme veel saanud yhe veloriksa juhi pysiklientideks. Ta k2is meil niikaua j2rel, kui l6puks ta riksasse istusime ja end 100 m hotellini s6idutada lasime. Ytles, et on 35 aastat seda t66d teinud. Vaeseke!!! vaesematel inimestel on siin t6eliselt raske. Siis viis meid veel tantsush6ud vaatama ja ootas kuni se l6ppes ja t6i hotelli tagasi. Homme hommikul l2heme bussile ja v6tame suuna Agra poole. Ligi 170 km s6idame bussiga (4-5 tundi!) ja siis istume rongiile ja s6idame umbes sama aja. V6ib olla teeme bussi ja rongis6idu vahepel kuskil v2iksemas kohas 66bimise. Eks n2is. Igatahehes 26 peame Agras olema et sealt lennukiga p6hja poole s6ita. Amritsari. Enne seda on vaba voli teha mida heaks arvame ja kuidas v6imalused end k2tte m2ngivd. Eks n2is.
Aga praegu siis Khajurahos ja hotelli nimi on Sidaharth. P2eval k2isime templite tuuril. Kohe siin l2hedal on kuulsad templid. Ehitatud 950-1050 AD, Chandeli impeeriumi ajal. Kunagi oli neid 85. Praegueks on taastatud 22. Tegelikult tegid afgaanid need kunagi maatasa, aga selle sajandi alguses taastati 22. ALLA 16 edasilugemine keelatud!: Nende templite seintel on kujutatud ka kuulsaid seksitseene, ehk siis Kamasuutra v2rk. Kuulsin kui k6rval yks giid valgenahalisi valgustas, et grupiseksi nimetatakse sotsiaalseks seksiks.
Siin on igal pool tugev valve. Ka seal templite juures, mis kuuluvad ka UNESCO p2rndi hulka. M6nede templite trepil istuvad s6durid v6i politseinikus ja valvavad (kardavad visdt terroriste). Yhes templis oli noor ja v2ga jutukas valvur. Ytles, et 6ppis kunagi ajalugu, aga sel alal t66d ei ole ja nyyd on sellise ameti peal. Ta r22kis meile v2ga emotsionaalselt sellest jumalast, keda seal templis kummardati ja austati. Ja l6puks ytles, et tema v2ike vend kogub erinevaid mynte ja ega meil m6nda eurot ei ole talle anda. Noh, saime vihjest aru. Aga v2ikese tipi oli ta t6esti 2ra teeninud, kuigi riigiametnikud ei tohi seda kysida ja v6tta. Ta ytles, et tema palk on 3000 Rp, 1000 Rp maksab s66k ja 1000 Rp elamine. Ei ole eriti perspektiivne noorele mehele kel; veel ka pere yleval pidada.
Aga p2evasel ajal oli see tuur ikka veidi karm. Siin n vist ka praegu 40 kraadi keskp2eval. See oli t6eliselt raske taluda. Ohtuks on olukord veidi parem. Ohtul k2isime India tantsu sh6ul. Oli 2ge kyll. Ja siis oleme veel saanud yhe veloriksa juhi pysiklientideks. Ta k2is meil niikaua j2rel, kui l6puks ta riksasse istusime ja end 100 m hotellini s6idutada lasime. Ytles, et on 35 aastat seda t66d teinud. Vaeseke!!! vaesematel inimestel on siin t6eliselt raske. Siis viis meid veel tantsush6ud vaatama ja ootas kuni se l6ppes ja t6i hotelli tagasi. Homme hommikul l2heme bussile ja v6tame suuna Agra poole. Ligi 170 km s6idame bussiga (4-5 tundi!) ja siis istume rongiile ja s6idame umbes sama aja. V6ib olla teeme bussi ja rongis6idu vahepel kuskil v2iksemas kohas 66bimise. Eks n2is. Igatahehes 26 peame Agras olema et sealt lennukiga p6hja poole s6ita. Amritsari. Enne seda on vaba voli teha mida heaks arvame ja kuidas v6imalused end k2tte m2ngivd. Eks n2is.
Sunday, March 21, 2010
Esimene päev Indias
Oleme praegu Varanasis Puja hotelli interneti punktis. Kell on 19.48. Esimene päev on täis põrutavaid elamusi. Hommikul Helsingi lennujaamas hakkas tasapisi juba mingi tunne tekkima, sest meie lennukisse tulid nii valge nahaga kummalised inimesed kui ka hindud. Need valge nahaga kummalised olid näiteks minust vanem naine roosa ürbiga ja triibuliste pükstega ning väga laheda olemisega kes mõnusalt ühelt jalalt teisele hüpiskles. Ja rastapatsidega punaste juustega ning rohelise hõlstiga tütarlaps jne. Delhis ootasin ka teravaid elamusi, aga kuna me lennujaamast eriti välja ei saanud, oli seal kõik suhteliselt tuttav tunne. Ainult inimesed olid teistmoodi väljanägemisega ja palju püssimehi jalutas ringi. Delhist sõitsimegi otse Varanasi. Õnneks oli lennukitel suhteliselt suur ümberistumise aeg. Sest tegelikult võtab see asjaajamine siin veidi rohkem aega. Inimesed on flegmaatilisemad ja kontrolle on ka palju. Kui läksin poodi juua ostma, tuli Mati juurde tagasi saamiseks passi ja lennupiletit kontrollile näidata.
Lennujaamas ei saanudki aru, et Indias oleme. Aga kui lennuki peale läksime (see käib nii, et bussiga terminaali hoonest lennuki juurde), siis lõi kyll pahvaku kuuma õhku näkku. Ja kui keskpäeval Varanasis lennukist maha tulime, oli kuumus juba jalustrabav.
Jagelemised hindudega hakkasid juba lennujuaamas peale. Rough Guidi järgi maksab lennujaamast Varanasi linna sõit ettemakstud taksoga 350 Rp, parklast võetud taksoga 175 Rp. Otsustasime yhtede teiste turistidega yhineda, et jagame takso raha nelja peale. Aga kassast kysiti 800 Rp (1 Rp on umbes 25 senti). Me hakkasime protestima ja siis saadeti meid pikalt ning pandi luuk kinni. Saime siis parklast takso, mis lubas meid 440 Rp eest kohale viia. Aga muidugi lisandus sellele ka parkla tasu 40 Rp ja jootraha 20 Rp. Sellest ei olnud alguses juttugi.
Vähemalt saime selle 24 km distantsi autoga läbitud. Autosõit on siin tõesti omaette ooper!!!! Olime selliseks sõidusiiliks sõprade kogemuste järgi juba vaimselt ette valmistatud. Silmi kinni ei pigistanud, aga kuidas see liiklus selliselt toimib, on tõesti imede ime. Kui ma eelmisel aastal Maroko liikluse puhul jõudsin järeldusele, et Allah on tõesti võimas Jumal, et inimesed sellises liikluses ellu jäävad, siis nyyd arvan ma, et siinne Shiva või Vishnu või Krisna või kes iganes on võimasam. Kuidas see liikluse loogika siin toimib, jääb mulle arusaamatuks. Igayks sõidab nii nagu tahab ja manööverdab nii nagu heaks arvab. Suunatuled ja valgusfoorid ei ole siia riiki veel jõudnud. See eest käib yks pidev signaalitamie.
Varanasis keskpäeval seljakotiga oli ka päris karm. Kaks hindu poissi haakisid end kylge ja lubasid hotelli otsida. Me esmalt pyydsime neid ignoreerida, aga siin vanalinna kitsaste tänavate rägastikus orienteerumine käis meil yle jõu. Ja siis poisid smuugeldasid meid yhte hotelli. Tuba maksab 600 Rp, kõige uhkem ei ole, aga suht puhas. Kui olmime veidi puhanud, läksime katusel olevasse restorani (st sööklasse) tõeliselt kaunist vanalinna ja Gangese vaadet nautima. kell 5 õhtul viis yks hoteli inimene meid sinna Ghatile, kus surnuid põletatakse ja andis kohalikule giidile yle. See jalutuskäik seal oli tõeline elamus. Yks surnu oli juba tuhastunud, yhel oli veel kolp alles ja yhte hakati just põletama. Seal pilti teha ei tohtinud. Kui giid oli oma jutu ära rääkinud, hakkas vihjama, et on palju vaeseid ja vanu, kelle eest ta hoolitseb ja valged inimesed tulevad ka oma karmat Varanesi puhastama ja... Noh, saime aru, et tahab raha saada. Andsime esmalt 100 Rp, siis ta ytles, et alla 500 Rp ei tule kõne allagi, et ta nägi Mati kotis veel raha. No me oleme juba karastunud. Andsime 50 Rp juurde ja ytlesime kindlalt, et see on kõik. Giid oli kyll rahulolematu, aga tänas ja õnnistas meid ikkagi.
Siis käisime kõik teised Ghatid ka läbi. Mõnele kerjusele andsime veel raha. Yks sai jube vihaseks, et ainult 5 Rp andsime. Nõudis 10. Ahhaa-haa. Meie oleme juba berberite ja araablaste ja mõningate hindudega nii tugevaks karastunud, et jalutasime naeratades minema. Ja kõik paadisõidu kaupeljad, kerjused, lille ja postkaardimyyjad saatsime rahulikul oma teed.
kell 7 õhtul algas yhe Ghati juures väga äge rituaal, kus 7-8 noort babat tule ja vee ja lille ja suitsuga ja lauluga igasuguseid huvitavaid asju tegid. See oli kyll võimas.
Aga yldiselt jäi selline väga buisness mulje sellest jalutuskäigust. Ometigi on ju see selline pyha koht...
Oleme praeguseks väga väsinud, sest yks öö jäi lennusõiduga pea-aegu vahele. Läheme nyyd puhkama. Eks näis, kas hommikul Päikesetõusu jõuame Gangese äärde vaatama.
Hoome sõidame lennukiga Khajurahosse. Kell 8 väljub meil hotelli juurest motoriksha ja kell 11.10 lennuk.
Lennujaamas ei saanudki aru, et Indias oleme. Aga kui lennuki peale läksime (see käib nii, et bussiga terminaali hoonest lennuki juurde), siis lõi kyll pahvaku kuuma õhku näkku. Ja kui keskpäeval Varanasis lennukist maha tulime, oli kuumus juba jalustrabav.
Jagelemised hindudega hakkasid juba lennujuaamas peale. Rough Guidi järgi maksab lennujaamast Varanasi linna sõit ettemakstud taksoga 350 Rp, parklast võetud taksoga 175 Rp. Otsustasime yhtede teiste turistidega yhineda, et jagame takso raha nelja peale. Aga kassast kysiti 800 Rp (1 Rp on umbes 25 senti). Me hakkasime protestima ja siis saadeti meid pikalt ning pandi luuk kinni. Saime siis parklast takso, mis lubas meid 440 Rp eest kohale viia. Aga muidugi lisandus sellele ka parkla tasu 40 Rp ja jootraha 20 Rp. Sellest ei olnud alguses juttugi.
Vähemalt saime selle 24 km distantsi autoga läbitud. Autosõit on siin tõesti omaette ooper!!!! Olime selliseks sõidusiiliks sõprade kogemuste järgi juba vaimselt ette valmistatud. Silmi kinni ei pigistanud, aga kuidas see liiklus selliselt toimib, on tõesti imede ime. Kui ma eelmisel aastal Maroko liikluse puhul jõudsin järeldusele, et Allah on tõesti võimas Jumal, et inimesed sellises liikluses ellu jäävad, siis nyyd arvan ma, et siinne Shiva või Vishnu või Krisna või kes iganes on võimasam. Kuidas see liikluse loogika siin toimib, jääb mulle arusaamatuks. Igayks sõidab nii nagu tahab ja manööverdab nii nagu heaks arvab. Suunatuled ja valgusfoorid ei ole siia riiki veel jõudnud. See eest käib yks pidev signaalitamie.
Varanasis keskpäeval seljakotiga oli ka päris karm. Kaks hindu poissi haakisid end kylge ja lubasid hotelli otsida. Me esmalt pyydsime neid ignoreerida, aga siin vanalinna kitsaste tänavate rägastikus orienteerumine käis meil yle jõu. Ja siis poisid smuugeldasid meid yhte hotelli. Tuba maksab 600 Rp, kõige uhkem ei ole, aga suht puhas. Kui olmime veidi puhanud, läksime katusel olevasse restorani (st sööklasse) tõeliselt kaunist vanalinna ja Gangese vaadet nautima. kell 5 õhtul viis yks hoteli inimene meid sinna Ghatile, kus surnuid põletatakse ja andis kohalikule giidile yle. See jalutuskäik seal oli tõeline elamus. Yks surnu oli juba tuhastunud, yhel oli veel kolp alles ja yhte hakati just põletama. Seal pilti teha ei tohtinud. Kui giid oli oma jutu ära rääkinud, hakkas vihjama, et on palju vaeseid ja vanu, kelle eest ta hoolitseb ja valged inimesed tulevad ka oma karmat Varanesi puhastama ja... Noh, saime aru, et tahab raha saada. Andsime esmalt 100 Rp, siis ta ytles, et alla 500 Rp ei tule kõne allagi, et ta nägi Mati kotis veel raha. No me oleme juba karastunud. Andsime 50 Rp juurde ja ytlesime kindlalt, et see on kõik. Giid oli kyll rahulolematu, aga tänas ja õnnistas meid ikkagi.
Siis käisime kõik teised Ghatid ka läbi. Mõnele kerjusele andsime veel raha. Yks sai jube vihaseks, et ainult 5 Rp andsime. Nõudis 10. Ahhaa-haa. Meie oleme juba berberite ja araablaste ja mõningate hindudega nii tugevaks karastunud, et jalutasime naeratades minema. Ja kõik paadisõidu kaupeljad, kerjused, lille ja postkaardimyyjad saatsime rahulikul oma teed.
kell 7 õhtul algas yhe Ghati juures väga äge rituaal, kus 7-8 noort babat tule ja vee ja lille ja suitsuga ja lauluga igasuguseid huvitavaid asju tegid. See oli kyll võimas.
Aga yldiselt jäi selline väga buisness mulje sellest jalutuskäigust. Ometigi on ju see selline pyha koht...
Oleme praeguseks väga väsinud, sest yks öö jäi lennusõiduga pea-aegu vahele. Läheme nyyd puhkama. Eks näis, kas hommikul Päikesetõusu jõuame Gangese äärde vaatama.
Hoome sõidame lennukiga Khajurahosse. Kell 8 väljub meil hotelli juurest motoriksha ja kell 11.10 lennuk.
Friday, March 19, 2010
ikka veel Eestis
Tänaseks päevaks on väike kõheduse tunne asendunud ootuse ja põnevusega.
Homme (kevade alguse päeval): Tallinnast 17.55 Helsingisse
Sealt edasi 20.05 Delhi poole teele. Kell 06.25 maandume Delhis ja kell 10.40 sõidame sealt edasi Varanasi poole. Varanasis oleme 11.50
Seal saame esimese karastuse hindudega kooseksiteerimises.
Varanasis veedame ühe öö ja 22.märts kell 11.10 lendame sealt Khajurahosse. Lennukiga läheb see ainult 45 min. Maismaad mööda palju kauem. Khajurahost ja seal lähedal asuatest krisnaiitide asundustest seikleme mingit moodi Agrasse ja kui Taj Mahal vaadatud, lendame 26. märtsil kell 13.1o Delhisse ja sealt kohe kell 18.45 edasi Amritsari (Delhi rahvamasse proovime igati vältida). Amritsaris oleme 26. märtsil kell 20.10. Peale Kuldse Templi ja muude vaatamisväärtustega tutvumist üritame sealt mingit moodi Dhramsalasse saada. Seal on Dalai Laama ja tiibetlaste kogunemiskoht. See asub juba Himaalaja jalamil ja Delhi ning Varanasi 40 kraadisest kuumusest on saanud ehk mõnus 30 kraadine jahedus. Mägedes on tegelikult ikka külmem. Küsisin Tõnise käest suusamütsi laenuks. Loodetavasti ei ole seal sama külm ja vihmane nagu eelmisel kevadel Sahara kõrbes, kust ma põskkoopa põletikuga tagasi tulin. Dhramsalast liigume tasapisi kodu poole tagasi. Ehk õnnetsub läbi käia nii mõnestki hindude pühapaigast Dehraduni lähistel. Eks näis.
Homme (kevade alguse päeval): Tallinnast 17.55 Helsingisse
Sealt edasi 20.05 Delhi poole teele. Kell 06.25 maandume Delhis ja kell 10.40 sõidame sealt edasi Varanasi poole. Varanasis oleme 11.50
Seal saame esimese karastuse hindudega kooseksiteerimises.
Varanasis veedame ühe öö ja 22.märts kell 11.10 lendame sealt Khajurahosse. Lennukiga läheb see ainult 45 min. Maismaad mööda palju kauem. Khajurahost ja seal lähedal asuatest krisnaiitide asundustest seikleme mingit moodi Agrasse ja kui Taj Mahal vaadatud, lendame 26. märtsil kell 13.1o Delhisse ja sealt kohe kell 18.45 edasi Amritsari (Delhi rahvamasse proovime igati vältida). Amritsaris oleme 26. märtsil kell 20.10. Peale Kuldse Templi ja muude vaatamisväärtustega tutvumist üritame sealt mingit moodi Dhramsalasse saada. Seal on Dalai Laama ja tiibetlaste kogunemiskoht. See asub juba Himaalaja jalamil ja Delhi ning Varanasi 40 kraadisest kuumusest on saanud ehk mõnus 30 kraadine jahedus. Mägedes on tegelikult ikka külmem. Küsisin Tõnise käest suusamütsi laenuks. Loodetavasti ei ole seal sama külm ja vihmane nagu eelmisel kevadel Sahara kõrbes, kust ma põskkoopa põletikuga tagasi tulin. Dhramsalast liigume tasapisi kodu poole tagasi. Ehk õnnetsub läbi käia nii mõnestki hindude pühapaigast Dehraduni lähistel. Eks näis.
Monday, March 15, 2010
Kas osta malaaria tablette või mitte osta. Käisin reisimed. kabinetis, aga süsti teha ei lasknud. Mitte, et ma kardaks... Kuuest tuttavast, kes Indias on käinud, viis ei lasknud mingeid süste teha. Malaaria oht on ka seal ida pool suurem. Ja praegu on selline aasta aeg, kui malaariat eriti ei olegi. Nojah, vaatasin, kohalikku ilmateadet- http://news.bbc.co.uk/weather/forecast/1291?&search=delhi&itemsPerPage=10®ion=world&area=Delhi
Delhis päeval 32-34, öösel 19-21.
Varanasis, seal kuhu me Delhist kohe plaanime edasi lennata, appi! 35-37! ÖÖsel õnneks ainult 19.
Joogaõpetaja Kalev, kes just Indiast tagasi jõudis, soovitas süüa Lacto Seven tablette. Need sisaldavad seitset piimhappebakterit ja inuliini. Teoreetiliselt peaks need kõhu bakteriaalse olukorra tugevaks tegema, et India sööke veidi paremini taluda. Eks näis. Ja veel ütles meie jooga õpetaja, et kui kõhuprobleemid tekivad, on parem kohapealsest apteegist tabletid osta. Et meie omad nii hästi ei mõju. Aga ma võtan ikka siit kaasa. Kindlam tunne.
Delhis päeval 32-34, öösel 19-21.
Varanasis, seal kuhu me Delhist kohe plaanime edasi lennata, appi! 35-37! ÖÖsel õnneks ainult 19.
Joogaõpetaja Kalev, kes just Indiast tagasi jõudis, soovitas süüa Lacto Seven tablette. Need sisaldavad seitset piimhappebakterit ja inuliini. Teoreetiliselt peaks need kõhu bakteriaalse olukorra tugevaks tegema, et India sööke veidi paremini taluda. Eks näis. Ja veel ütles meie jooga õpetaja, et kui kõhuprobleemid tekivad, on parem kohapealsest apteegist tabletid osta. Et meie omad nii hästi ei mõju. Aga ma võtan ikka siit kaasa. Kindlam tunne.
Saturday, March 13, 2010
Elu enne Indiat
Olen närvis. Veidike. Nädala pärast sõidame mehega Indiasse. See on ju põnev, aga ka veidi hirmuäratav. Iga vaba hetke, mida õnneks väga palju ei ole, veedan LP ja internetis India kohta lugedes.
Subscribe to:
Posts (Atom)
