Tegelikult tahaks juba koju

Viies p2ev. Need hindud hakkavad tegelikult juba veidi v2sitama. Nad on nagu parmud kallal pidevalt. Kyll rikshajuhid, kerjused, lapsed-postkaardimyyjad...
T2na k2isimegi Agrast v2ljas. K6igepealt Mathuras ja seal l2hedal Vrindavanis. See p2v oli alguses paljut6otav. tee 22res oli yks superilus marmorist tempel. T6elist super! 40 kraadises kuumuses oli nii m6nus jalan6ud 2ra v6tta ja jahedal marmoril k2ia. Inimesed olid seal rahulikud ja tagasihoidlikud. K6ik oli nii puhas ja karge. Naljaks oli see, et meie k2est ei hakatutki raha nuiama. Ja annetuskasti peale oli kirjutatud, et ned kes s66vad liha, kala, muna ja joovad veini, ei tohi annetada. Nende koduleht peasks olema http://www.jaigurudevword.org/
Siis vaatasime Vrindavanis v2ga huvitavaid templeid, k2isime naiste palvemajas (v6imas!!!) ja meeste palvmaja kutsuti Krishna majaks. See ei olnud tempel. Aga sealt hakati meie k2est raha v2lja pinnima. Esmalt 6eldi, et tehke vabatahtlik annetus ja kui Mati 100 Rp andis, vaadati vihaste silmadega otsa, et nalja teeed v6i, niii v2he! Aga yks kohalik enne hoiatas meid, et 2rge sinna eriti andke, see raha ei l2he vaestele, et vaadake kui paksud k6hud neil nuiajatel ees on. Seal majas saime v2ga ebameeldiva tunde sisse. Peaks uurima, kui legaalselt nad tegelikult tegutsevad. Krishnaiidid ei ole ju sellised! Mathuras oli Krishna tempel selle koha peal, kus ta kunagi syndis. Krishna oli Jumal Vishnu taaskehastus. See koht on krishnaiitide palver2nnaku koht ja sealt saime ka t6elist v6imsaid elamusi. Nad on nii head ja r66msameesed inimesed ja igal pool oli r66mus muusika ja laul. Siis n2idati meile puud, kus kunagi Krishna vees ujuvaid ilusaid naisi vaatas ja kus ta kobraga v6itles. See k6ik oli v2ga kihvt ja kui koju tulen, n2ete pilte ja filmi. Tundus, et seal valgeid inimesi palju e k2i sest meiehga koos taheti piti teha ja yks ema ja isa saatsid oma tytred meiega inglise keelt praktiseerima. Nad olid k6ik tagasihoidlikud ja toredad. Siia tahaks kyll tagasi tulla.
P2rast Mathurat s6itsime Fatehpur Sikrisse. See oli h2sti v6imas kindlus-linn, mida hakati kunagi India pealinnaks ehitama (aga p2rast viidi pealinn Agrasse). Aga seal olid j2lle hindud oma aktiivsusega ja nahaalsusega nii ametis, et me p6genesime sealt enne kui olime j6udnud k6ik ilusad kohad vaadata. Nad on ikka t6eliselt nahaalsed ja me oleme siin j2llegi nii palju h2id 6ppetunde saanud. Enne kui sinna kindluslinna l2ksime, oli tee 22res vaja v2lja otsida soodsaim riksha, sest autoga p2ris l2hedale ei saanud. siis tuli l2bi murda potentsiaalsete giidide rindest. See oli t6eliset raske, aga l2bi murdime. Siis hakkas yks poiss meile kylge a hoiatas, mis meid seal k6ik ees ootab, kui me teda saatjaks ei v6te (haa-haa-haa!!! seda kuuleme siin kogu aeg!). Me ei tenud temast v2ljagi ja muudkui thanks, no, thanks mo, thanks no... Tema aga yles: Ok, it's your choise!
Loomulikult pugis kindluses yks giid end nii m2rkamatult end meie kylge, et m me ise ei saanud arugi. R22kis kyll huvitavat jutt, aga kui meil lahkumise aeg k2es, kysis ka huvitavat hinda. Me ei palunud tal mitte midagi r22kida ja kui p2ris alguses ma tal;le otse ytlesin, et kuule, kes sina opled, kas giid v6i, siis vaatas mulle kurjalt otsa ja r22kis Matiga edasi. P2rast, kui Mati talle ikkagi maksma hakkas, ei olnud meil v2ikest raha ja ta ytles, et pole viga, tal on tagasi anda. Oh meid naiivseid, andsime oma raha enne talle ja loomulikult ei andnud ta meile tagasi nii palju kui pidi!!!!!!! Ma tahan nende hindude seest juba lahkuda! Tahan budistide ja krishnaiitide juurde. Ylehomme ehk saame sinnapoole teele asuda. Muideks, see v2ike poiss oli meid j2litanud ja kui ta n2gi, kuidas meid peteti, tuli meie juurde ja ytles: No mis ma teile ytlesin, n2gite nyyd, et mul oli 6igus. ulle hakkas see v2ike poiss kohe meeldima, naersin teda tykk aega!
Homme s6idame lennukiga Delhisse ja sealt kohe edasi Amritsari, kuldset templit vaatama.