...otsustasime, et s6idame kohe edasi. J2rgmine sihtpunkt oli Dhramsala. L2ksime raudteejaama uurima, et kas rongiga saab. Sai kyll. Pea-aegu kohe oli rong minemas. Inimesi oli raudteejaamas v2hem kui eelmises rongipeale mineku kohas ja kuna shikid on palju viisakamad ja puhtamad kui hindud, olime n6us selle rongiga s6itma, kus oli ainult YLDVAGUN!!!! Kuna eelnevalt olin ma v2itnud, et yhisvagunis ma kyll s6ita ei taha, siis pean j2lle endale meelde tuletama 'Never say never!'
Rongi oodates r22kisime veel yhe toreda onuga juttu ja oma plaani minna Dharamsalasse. K6igepealt pidime minema rongiga Pathangotti ja sealt sai bussiga edasi Dharamsalasse. Ja kui ainus rong 6igel ajal jaama s6itis, istusimegi koos h2sti suure hulga inimestega sinna peale. Siin on h2sti pikad rongid ja h2sti odavad rongipiletid. Eriti yldvagunis on uskumatult odav. Ja t6esti olis see seltskond seal t2itsa vastuv6ettav, rong ise kyll veidi kole tumedates toonides, roostes ja tolmuste istmetega. Peatustes tulevad poisid rongi peale juua ja syya pakkuma. Kisavad ja l2rmavad mis kole. Meil on alati oma veepudel kaasas. MIngil hetkel tekkis Matil kahtlus, et kas me ikka oleme 6ige rongi peal. Ytlesin, et muidugi oleme, muud rongi ju ei olnudki jaamas. Yhes peatuses, kus rong veidi kauem seisis, l2ksin igaks juhuks rongisaatja (s6jalises vormis!) k2est kysima. Ja selgus, et ei olnudki 6ige rong. Tormasime oma kottidega siis ruttu sealt maha. 6nneks oli see selline s6lmjaam, kus ka see suund l2bi l2heb, kuhu meil oli vaja minna - Pathangotti. Enne veel, kui Mati j6udis hakata kassast 3 tundi hiljem v2ljuvale rongile piletit ostma, turgatas mulle p2he, et vaatame, 2kki l2heb ka m6ni buss. S6itsime rikshaga bussijaama ja j2llegi oli 6nn meiega - pea-aegu kohe saime bussi peale istuda. Ja kolme tunni p2rast saabusime Pathangotti. Oli juba pime ja me ei tahtnud Dharamsala poole edasi s6ita kuna tee oli m2gine. Uurisime hommikul v2ljuva bussi aega ja otsisime endile hotelli. Hotelli ligidal oli ka mingi sideteenistuse putka. Tahtsin sealt internetti minna, ligi pool tundi yritsin oma meilboksidesse ja suhtluskeskondadesse sisse saada, aga see interneti yhenus oli nii vilets, et kog aeg andis errori. See turbaniga onuke kogu aeg piilus, et mis ma seal arvutis teen. Ja kui olin l6petanud, pidin mingisse kladesse kirja panema oma nime, koduse aadressi ja telefoni numbri. No-jah, Pathangott on ju Pakistani piirile veel l2hemal! Ainult paar km. Ja siin on ka mingi s6jav2baas. (K2ivad siin mingid kahtlased valgenahalised luuret tegemas!)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment