Kyla pilvepiiril

2. aprill
Enne Delhi poole tagasis6itu tegime yhe automatka yhe kose ja kyla juures k6rgel m2e otsas. Selle kose ja kyla nimi oli vist Jahni. Selle kanadalanna nimi, kellega me esimesel siiatuleku 6htul tuttavaks saime oli Lorainne ja tema kohalik mees Shyam. Shyam organiseeris meile yhe auto, millega sinna kose juurde s6ita saime. Autojuht oli ka huvitav mees. Kui yhe vana templi juurde j6udsime, ja seda vaatamas k2isime, ytles ta, et on selle temlpli preester. Et tema vanaisa oli preester, tema isa, nyyd on tema ja tulevikus tema poeg ja siis pojapoeg. J2relikult selline p2randamise amet. See autojuht ise oli suht noor mees (kuigi k6rva juures oli juba halli v2rvi juukseid m2rgata), sportlik ja kena. H2sti hea suhtleja ja tundis ja tervitas ja r22kis k6ikide inimestega, kellest m66da s6itsime. Nimi oli Pyare. Autot juhtis ka h2sti - ei kihutanud sellel jubedal kurvidega m2giteel vaid v6ttis asja rahulikult. Aga see jumalamehe t66 oli tal ainult ajutiselt. Muidu ta tegeleb veel 6unapuude kasvatamisega, k66givilja 2riga, m2gimatkade organiseerimisega jne. Ta viis meid yhte t6eliselt vanasse kylla, kus elasid yhed tema naise sugulased. Seal v6eti meid ka v2ga s6bralikult vastu. Kutsuti majja sisse, pakuti teed, odra viina ja 6lut. See odra viin oli selline, et alguses ei saanud maitsest aru, oli selline mahe, paar sekundit peale joomist aga oli aru saada, et tegu alkoholiga. See oli seal kylas ise tehtud, p6him6tteliselt samakas. Meie autojht j6i yhe 6lu ja ytles, et tema muud ei joo. Ma veidi muretsesin, et kui ta 6lut joob ja me peame ju veel sellel kitsal kurvilisel teel temaga s6itma. Ta yles, et kunagi ta j6i v2ga palju ja nyydseks on pere soovil selle maha j2tnud (Ehheee- jumalamees!!!). Olen juba harjunud, et kui keegi kuskil meie heaks midagi teeb, siis tuleb selle eest maksta. Aga see pere ei v6tnudki meie k2est tee ja viina raha. Olime neile kui kylalised. See tekitas hea tunde, et keegi suudab ja tahab meis n2ha ka muud kui valgenahalist iseliikuvat rahakotti. Kutsuti hoopis enda juurde pikemaks ajaks elama. See oleks tore! Mul juba fantaasia t66tab, kuida ma seal kuu aega elan ja nendega koos igap2evast t66d saan teha... See oleks lahe!
Kose juures oli ka ilus. See nyyd p2ris Niagaara kosk ei olnud, aga seeline v2ike armas ojake voolas m2est alla. Ja peale seda saime ka t6eliselt kohalikku l6unas''''ki syya. No pean siiski t6dema, et minu jaoks on see liiga vyrtsikas. Mati s6i kyll k6ik 2ra. Magustoiduks oli mingi serbeti moodi asi. Aga oli tunda veidi piima (?) maitset, isetehtud ikkagi!
Kose juurest s6itsime veel k6rgemale, kus oli yhe pere suvekodu, kes seal yleval k6rgel 6unapuid kasvatab ja talveks alla kylla kolib. See 6unapuude kasvatamine on seal mingi uus suundumus. Paarkymmend aastat tagasi kasvatati selle asemel riisi, aga nyyd on 6unakasvatus tasuvaks muutunud ja k6ik kasvatavad neid. Jumalamees Pyare kutsus meid ka paari aasta p2rast tagasi, et siis yks n2dalane jalgsimatk m2gedes teha.
Meie maja pererahvas, Meera ja Papuga oli ka hyvastij2tt h2sti soe. Nemad kustusid ka meid tagasi ja k2skisid j2rgmisel korral ka lapsed kaasa v6tta. Lorainne ja Shyam kinkisid meile yhe ilusa kivi. Nad n2gid, et me nendega koos jalutades kohalikke kive imetlesime ja Lorainne ytles, et temal on ka see kivide haigus. Et igalt poolt toob kive kaasa. Lorainne oli yks kummaline naine. Ta oli juba pparkymmewnd aastat m66da maailma ringi r2nnanud. Oli elanud Jamaikal, Tais jne. Ta ytles, et kogu tema pere on hoopis teistsugune - materiaalsetele v22rtustele ja karj22rile orieneeritud. Nende elamine olevat viimase peal moodne ja uhke. Lorainne oli veidi mures, et kui nad talle Indiasse tema uude kodusse kylla tulevad, kus k66gis on ainult yks lihtne laud ja tool ja ahi, siis saavad vist v2ga suure shoki. Ta lubas neile enne pilte saata, et nad oma vaimu selleks k6igeks valmis seaksid.
6htul kell 5 hakaksime semisleeper (pool-magamise) bussiga Delhi poole s6itma. Lorainne, Shyam ja Pyare panid meid bussile ja lehvitasid. Mul tuli ausalt 6eldes pisar silma. See nende hoolivus ja sydamlikkus ja abivalmidus oli tegelikult yks uus tunne seoses Indiaga.
Semisleeper buss on selline, kus saab jalatoe yles t6sta, seljatoe ypriski palju alla lasata. See buss s6itis terve 66, ligi 14 tundi. Kaks s66mise ja pissimise peatust oli ka sellel ajal. P2ris m6nus buss oli ja huvitav, et sel korral ei l2inud mu syda yldse pahaks. S6itsime pimedas ja ma muidugi ei n2inud, missugused kuristikud tee k6rval haigutavad. Aga ma m2letasin seda p2evasest siias6idust.