Olen juba teist päeva kodus. Tasapisi toimub maharahunemine. Täna käisime isegi veel Kuremaal suusatamas (5. aprill!!!!). Aga enne tänast....
4. aprill
Hommikul hakkasime Delhis hotellist lennujaama poole sõitma. Hotellist oli tellitud takso ja hind, 450 Rp kokku lepitud. Ja siis juhtus midagi sealsele kultuurile nii omast. Meie taksosse oli organiseeritud veel yks paar, kes lennujaama pidi minema. Tore on, siis saame ju summa kahe pere peale ära jagada! Aga seda ei juthtunud. Taksotellija kysis mõlema pere käest täissumma. Siis selle teise pere mees hakkas protestima. Neil oli selleks ajaks kui meie fuajeesse jõudsime juba kibe sõnasõda. See teine oli hindude pere. Ma arvasin, et seal tehakse ainult valgetega nii. Tuleb välja, et nii käitutakse ka hindudega. Kakeldi mis kakeldi, summa jäi mõlemale perele 400 Rp. Euroopa loogika see igatahes ei ole.
Aga kojusõit oli imeilus. Taevas oli selge ja maapind 10 km kõrguselt ilusasti kõik näha. See oli super vaatepilt - lumiste tippudega mäed, vahepeal rohetavad orud, erinevad pinnavormid ja värvid, kõrbed, kuivanud järved, lumised väljad, naftamaardlate ja gaasijuhtmete võrgustiku muster, linnad ja põllumassiivid. Vahepeal sõitis ka mõni lennuk meist mööda - yks meie kõrguselt, teine meist altpoolt. Venemaa kohal nägime ka kahte hävitajat musta tossujoruga.
Ja mis selle sõidu veel eriti toredaks teeb- ma nägin taevas vikerkaart! Vaatasin vikerkaarele ylevalt alla. Kõigepealt oli vikerkaare värvisegu yhe õhukese pilve peal. Siis oli yhe pilve peal ymmargune vikerkaar, sõrmuse kujuline. See vaatepilt ise oli kogu seda kahenädalalist ettevõtmist väärt! Kuskil Moskava lähistel läks aga taevas pilve ja maapinda enam ei näinud enne kui Helsingis. Sõit kestis umbes 7 tundi.
Sellega see reis mingil määral lõppes. Tegelikult algab reis juba ammu enne lennukisse istumist ja kestab veel niikaua kui sellest saab jutustada ja mälestusi jagada- st see reis kestab veel väga pikalt edasi meie endi sees!
Muideks, ma vist loen yhel hetkel eelnevad postitused yle, parandan hooletus ja kirjavead ning lisan mõningaid fakte, mida kohe alguses ei olnud aega kirjutada. Aga ma ei tea, millal ma seda jõuan.
4. aprill
Hommikul hakkasime Delhis hotellist lennujaama poole sõitma. Hotellist oli tellitud takso ja hind, 450 Rp kokku lepitud. Ja siis juhtus midagi sealsele kultuurile nii omast. Meie taksosse oli organiseeritud veel yks paar, kes lennujaama pidi minema. Tore on, siis saame ju summa kahe pere peale ära jagada! Aga seda ei juthtunud. Taksotellija kysis mõlema pere käest täissumma. Siis selle teise pere mees hakkas protestima. Neil oli selleks ajaks kui meie fuajeesse jõudsime juba kibe sõnasõda. See teine oli hindude pere. Ma arvasin, et seal tehakse ainult valgetega nii. Tuleb välja, et nii käitutakse ka hindudega. Kakeldi mis kakeldi, summa jäi mõlemale perele 400 Rp. Euroopa loogika see igatahes ei ole.
Aga kojusõit oli imeilus. Taevas oli selge ja maapind 10 km kõrguselt ilusasti kõik näha. See oli super vaatepilt - lumiste tippudega mäed, vahepeal rohetavad orud, erinevad pinnavormid ja värvid, kõrbed, kuivanud järved, lumised väljad, naftamaardlate ja gaasijuhtmete võrgustiku muster, linnad ja põllumassiivid. Vahepeal sõitis ka mõni lennuk meist mööda - yks meie kõrguselt, teine meist altpoolt. Venemaa kohal nägime ka kahte hävitajat musta tossujoruga.
Ja mis selle sõidu veel eriti toredaks teeb- ma nägin taevas vikerkaart! Vaatasin vikerkaarele ylevalt alla. Kõigepealt oli vikerkaare värvisegu yhe õhukese pilve peal. Siis oli yhe pilve peal ymmargune vikerkaar, sõrmuse kujuline. See vaatepilt ise oli kogu seda kahenädalalist ettevõtmist väärt! Kuskil Moskava lähistel läks aga taevas pilve ja maapinda enam ei näinud enne kui Helsingis. Sõit kestis umbes 7 tundi.
Sellega see reis mingil määral lõppes. Tegelikult algab reis juba ammu enne lennukisse istumist ja kestab veel niikaua kui sellest saab jutustada ja mälestusi jagada- st see reis kestab veel väga pikalt edasi meie endi sees!
Muideks, ma vist loen yhel hetkel eelnevad postitused yle, parandan hooletus ja kirjavead ning lisan mõningaid fakte, mida kohe alguses ei olnud aega kirjutada. Aga ma ei tea, millal ma seda jõuan.
Lahe, lahe ja veelkord lahe. Elasin teie seiklustele ja retkedele pidevalt kaasa. Nii huvitav oli jälle hommikul vaadata, et kas midagi uut oled kirjutanud. Muidugi on need 2 nädalt vaid murdosa kõigest, mida seal võib näha ja kogeda aga pisut ikka midagi. Ja kui Sa sinna kunagi kuuks ajaks plaanid elama minna, siis anna teada - tahaks ka:))
ReplyDeleteAitäh Sulle!
Aitäh, Tiina, kaasa elamast! Nii hea on kirjutada, kui tead, et keegi tahab seda lugeda ja on huvitatud sellest, kuidas meil seal läheb!
ReplyDeleteAitäh kõigile kaasseiklejatele! Ma tean, et neid oli peale Tiina veel mitmeid!