Monday, March 29, 2010

Haanja maraton India moodi

29. m2rts, ikka veel McLeod Ganijs.
T2na oli meil m2gimatka p2ev. Nagu juba eelnevalt olen kirjutanud, hakkab siit tasapisi Himaalaja pihta. Ja kui oled reisil koos Matiga, siis ei saa ilma matkata ja lund n2gemata kuidagi hakkama. Hommikul 2rkasime juba 6.30 (Eesti aeg 3.30) ja asusime teele. Enne hyppasime veel yhest Tiibeti restoranist l2bi, et hommikus66k teha. Ma pean oma toidupeatykis tehtud kriitika siinse toidu suhtes tagasi v6tma. Siin on kyll m6nusad ja huvitavad s66gid. J6ime Tiibeti teed. See on selline soolane, vist on mingit v6id sisse pandud? See oli kyll ghuvitav kogemus, aga minul j2i pool tassi joomata. Mati j6i enda oma 2ra ja kiitis. Ja loomulikult v6tsime j2lle putru! Ja seda jogurti moodi asja, mida kutsutakse lassi (Kui Liis Lass siia tuleks, oleks tema nimi Liis Jogurt!). Muideks, neid pelmeene, mis eile 6htul s6ime, kutsutakse momo-ks.
See m2gimatk osutus aga t6eliseks katsumuseks. Sihtpunktini oli ligi 9 km ja me t6usime ligi 1000 m k6rgemale. Yles mionek v6ttis aega 4 tundi. Tahtsin mitmel korral katkestada ja ytlesin Matile, et mingu tema l6puni, ma magan niikaua puu all. Aga Mati ei lasknud sel juhtuda. Tiina, see ronimine oli fyysiliselt mitu korda raskem kui Haanja maraton. Haanjas ei tulnud mul mingit katkestamise m6tet, siin aga mitu korda selle maa peale. Kujutage ette kui peate neli tundi j2rjest trepist yles ronima!!!! Sest see tee m66da kive oli just nagu ettearvamatute trepiastmetega. Meie yllatuseks ei olnud me aga ainukesed hullud. Nii palju rahvast r2ndas sel rajal edasi-tagasi. Ja seda rahvarohkust tunnistas veidi ka raja k6rval olev olukord - kommi paberid, tyhjad mahlapakid, pepupyhkimise paberid ja see, mida sealt pepust selle paberiga 2ra pyhitakse. Ja selle tee peal oli ka mitu kohvikut! S66k ja vesi tuuakse siia eeslitega. Meist l2ks ka viis eeslita suure koormaga m66da. Jube kiiresti liikusid edasi v6rreldes meiega!
Pingutus tasus aga j2lle end 2ra. Kui j6udisme m2e tippu, avanes sealt v2ga ilus vaade lumistele tippudele. Ja loomulikult oli ka m2e platool mitu kohvikut, kus Mati mulle kohvi ostis. Ja siis... Matil nagu oleks sellest k6iogest veel v2he olnud. Ta heitis silma juba k6rval olevale tipule, kus otsas paistis yks v2ike tempel. Ytlesin talle otsustavalt, et 2ra yldse unistagi! Siit me edasi ei l2he. Aga kas siis mehed tarku naisi kuulavad! Muidugi mitte. Mati j2ttis mind puhkama koos oma dokumentide ja rahakotiga ning asus kuskile teele. Ma ootasin teda 1.5-2 tundi ja olin t6eliselt mures. Mu silme ees jooksid pildid, kuidas ta on jala v2lja v22nanud ja k2te j6ul pragu finisi st minu poole roomab. Ma arvasin, et kursitikku ta ehk ei kukkunud, sest siis oleks karjatust olnud kuulda. Aga 6nneks tuli ta ikka tagasi. V2sinud, aga 6nnelik. Ytles, et see oli t6eline katsumus. Vahepeal ei saanud muud moodi alla tagasi kui tuli tagumiku peal s6ita. Sinna kloostrini ei l2inud 6iget rada.
M2est alla tulek oli ka veidi raske. Pidi olema hoolikas, et kivide vahel jalgu ei v22na. Aga j6udisme ilusasi oma ajutisesse koju tagasi. Ja Mati arvas, et me v6iksime homme ka veel Mc Leodis veeta. Olin temaga v2ga p2ri. V2ike puhkep2ev kulub 2ra.
Kuni siiani ei olnud meil p2ikesega mingeid probleeme. Mu k2ed ja n2gu olid sama iduvalged nagu Eestis. Uskumatu! P2ike ei hakanud yldse peale. Olime juba kaitsekreemist loobunud. Aga t2na olukord muutus. M2gedes p2letasime oma k2sivarred ja jala alumise osa, mis yleskeeratud teksadest v2lja paistis, t2itsa 2ra. Jaminu nina on ka ilus punane, see ju r66mustab alati, kui p2ikest n2eb! Etten2gelikult olin aga Eestist p6letusvastast geeli kaasa v6tnud ja eks me praavitame end terveks ja kaitseme paar p2eva end rohkem selle p2ikese eest.
Eile oli mul ka kurk jube valus. ei saanud neelata ega r22kida. Kurtsin seda kohalikule apteekrile ja ta soovitas mulle Himalaya Koflet komme. Huvitav, kas neid meie apteegis ka on saada? (Himalaya hambapastat on kyll Eestis. Meil kodus just yks tuub kasutuses). Igatahes v2ga h2sti on m6junud nende lutsutamine ja praeguseks hetkeks on veel ainult natuke tunda.
Homme siis oleme veel siin ja siis hakkame m6tlema, kuidas Manilasse s6ita (seal on ka ilusad m2ed ja m6ni klooster). Bussis6it sinna kestab 9-10 tundi, aga ega vist muud v6imalust ei ole.

1 comment:

  1. Oi, te ei saa ikka kusagil spordist üle ega ümber:) See ronimine oli kindlasti katsumus, seda siin naljalt ette ei kujutagi...

    ReplyDelete